Lizumsi vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lizumsi vald

läti Lizuma pagasts

Pindala: 107,79 km²
Elanikke: 1302 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12,1 in/km²
Keskus: Lizums
Lizuma pagasts LocMap.png
Kapsapõld Lizumsi vallas

Lizumsi vald (läti keeles Lizuma pagasts, latgali keeles Lyzuma pogosts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Druviena, Lejasciemsi, Ranka ja Tirza vallaga.

Valla pindala on 108 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1417 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 1268 lätlast, 57 venelast, 12 valgevenelast, 16 ukrainlast, 28 poolakat ja 15 leedulast.[3] Valla keskus on Lizumsi küla, vallavanemaks on Aigars Uģis.[4]

Teise maailmasõja eel asus praeguse valla alal Lizumsi mõis. Aastal 1935 oli valla pindala 119 km² ja seal oli 1791 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Lizumsi ja Velēna külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Lizumsi külanõukoguga likvideeritav Velēna külanõukogu, aastal 1960 aga Sinole külanõukogu kolhoosi «Spars» maad. Aastal 1977 liideti külanõukoguga veel osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Suurimad jõed on Koiva jõgi ja selle lisajõgi Tirza. Enamik valda asub Vidzeme kõrgustikul, põhjaosa jääb aga Tālava madalikule. Kõrgeim koht on Pereškalns (182,1 m).

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Velēna kirik ja selle orel, Lizumsi mõisa peahoone ja tallid, Uriekste linnamägi ja Brīvzemnieki muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu.[7] Kohaliku kaitse all on Velēna vesiveski, Velēna kiriku altar, kantsel ja orelirõdu, Lizumsi mõisa hoonetekompleks (sealhulgas park, ait, aedniku maja ja kaks teenijate maja), Brici keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas ja Pietiņi muinaskalmed.[viide?] Looduskaitse all on kolm Lizumsi mõisa pargis kasvavat põlist tammepuud.[8]

Vallas on kakskümmend küla. Valla keskuses Lizumsis (lielciems) oli 2017. aastal 621 elanikku. Staatusega vidējciems on Velēna 105 elanikuga aastal 2017. Kuusteist küla on staatusega mazciems – Elstes, Grauži 20 elanikuga aastal 2000, Grimnauži, Grūšļi 28 elanikuga aastal 2000, Gūžīlas, Ievāni, Jaunzemi, Kāmieši, Kolaņģi 32 elanikuga aastal 2000, Melderi, Pieti, Rodzupi, Stapāni, Velēnmuiža 31 elanikuga aastal 2000 ja Zvejnieki. Kaks valla küla on staatusega skrajciems – Plukši ja Viņķeles. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Valla kodulehekülg (vaadatud 17.02 2018)
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]