Tirza vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tirza vald

läti Tirzas pagasts

Pindala: 130,46 km²
Elanikke: 850 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,5 in/km²
Keskus: Tirza
Valla asend Lätis

Tirza vald (läti Tirzas pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lejasciemsi, Galgauska, Lizumsi, Druviena ja Jaungulbene vallaga, samuti ka Madona piirkonna Dzelzava vallaga ja Cesvaine piirkonna Cesvaine vallaga.

Vallas elas 2016. aasta seisuga 925 inimest.[2]. Valla elanikest 93,5% on lätlased, 3,1% venelased. Valla halduskeskus on Tirza küla, vallavanemaks on Česlovs Barkovskis.[3]

Tirza valla alal asusid varem Tirza mõisa maad. Mõisade kaotamisel kuulus sellele 1664 ha maad. Lisaks asusid valla aladel veel Troška mõis, millele kuulus 348 hektarit, ja Tirza kirikumõis, millelel kuulus 286 ha maad.[4]

Valla vana saksakeelne nimekuju oli Tirsen. Aastal 1935 oli valla pindala 79 km² ja seal oli 1578 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Tirza ja Upmalieši külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Tirza külanõukoguga likvideeritav Upmalieši külanõukogu. Aastal 1954 arvati külanõukogu koosseisu Virāne külanõukogu kolhoosi «Boļševiks» maad, aastal 1977 aga osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Tähtsamad jõed on Tirza jõgi ja selle lisajõgi Azanda.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vecaduliena mõisa kabel, Tirza kirik, Ceumernide suguvõsa vapireljeef Tirza kalmistu kabelis, Tirza vasallilinnus, hiiepaik Tirza Püha allikas, hiiepaik Jāņukalni Suurkivi, bibliograaf Jānis Misiņši suguvõsa maja ja Zvanulejase muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Tirza kiriku orel, orelirõdu, uksed, kantsel ja altar, Dūnīšase kõrts, Tirza mõisaansambel (sealhulgas tall-elumaja), Ceumernide suguvõsa vapireljeef Tirza kalmistu kabelis, Ceumernide pere kabel, Tirza Orukõrts, Tirza-Velēna põllumajandusühistu maja, Niedra keskaegne kalmistu ehk Nāve männid ja Lejasvīndedži keskaegne kalmistu.[8] Looduskaitse all on üks nimetu põline pärn.[9]

Vallas on kuusteist küla. Valla keskuses Tirzas (vidējciems) oli 2017. aastal 261 elanikku. Sama staatusega on veel üks küla – Vecaduliena 46 elanikuga aastal 2017. Üksteist küla on staatusega mazciems – Alsupes, Branti 35 elanikuga aastal 2000, Dzirnavas, Indrāni, Jaunaduliena 35 elanikuga aastal 2000, Kalvīši, Liepas, Peļņi, Roņi, Troškas 39 elanikuga aastal 2000 ja Virāne 40 elanikuga aastal 2000. Kolm valla küla on staatusega skrajciems – Dārtiņa, Jauntirza ja Zosēni. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf
  3. Gulbenes novads (vaadatud 19.02 2018)
  4. Latviešu konversācijas vārdnīcas XXI. sējuma 42 987-42 990 slejas. Rīga: 1940.
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]