Tirza vald
| Tirza vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Tirzas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 130,46 km² | |
Elanikke: 737 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 5,6 in/km² | |
| Keskus: Tirza | |
 |
Tirza vald (läti keeles Tirzas pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lejasciemsi, Galgauska, Lizumsi, Druviena ja Jaungulbene vallaga ning Madona piirkonna Dzelzava ja Cesvaine vallaga.
Vallas elas 2016. aasta seisuga 925 inimest.[2] Valla elanikest 93,5% on lätlased, 3,1% venelased. Valla halduskeskus on Tirza küla, vallavanem on Česlovs Barkovskis.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tirza valla alal asusid varem Tirza mõisa maad. Mõisade kaotamisel kuulus sellele 1664 ha maad. Lisaks asusid valla aladel veel Troška mõis, millele kuulus 348 hektarit, ja Tirza kirikumõis, millelel kuulus 286 ha maad.[4]
Valla vana saksakeelne nimekuju oli Tirsen. Aastal 1935 oli valla pindala 79 km² ja seal oli 1578 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Tirza ja Upmalieši külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Tirza külanõukoguga likvideeritav Upmalieši külanõukogu. Aastal 1954 arvati külanõukogu koosseisu Virāne külanõukogu kolhoosi Boļševiks maad, aastal 1977 aga osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Tähtsamad jõed on Tirza jõgi ja selle lisajõgi Azanda.
Looduskaitse all on Vecaduliena mänd, Liepkalni tamm, kaks nimetut põlist pärna ja üks elupuu.[7]
Kaitstavad mälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Tirza Püha allikas.
Kohaliku kaitse all on Vecaduliena mõisa kabel, Tirza mõisaansambel (sealhulgas tall-elumaja), Ceumernide suguvõsa vapireljeef Tirza kalmistu kabelis, Ceumernide pere kabel, Tirza Orukõrts, Tirza-Velēna põllumajandusühistu maja ja Lejasvīndedži keskaegne kalmistu.
Regionaalse kaitse all on Tirza vasallilinnus, Tirza kirik, selle orel, orelirõdu, uksed, kantsel ja altar, Dūnītese kõrts, Niedra keskaegne kalmistu ehk Nāve männid, hiiepaik Jāņukalni Suurkivi, bibliograaf Jānis Misiņši suguvõsa maja ning Zvanulejase muinaskalmed.[8]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 859 lätlast, 24 venelast, 10 valgevenelast, 7 ukrainlast, 9 poolakat ja 3 leedulast.[9]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
|---|---|---|
| Alsupes | mazciems | |
| Branti | mazciems | |
| Dārtiņa | mazciems | |
| Dzirnavas | mazciems | |
| Indrāni | mazciems | |
| Jaunaduliena | mazciems | 35 (2000) |
| Jauntirza | mazciems | |
| Jaunzemi | mazciems | |
| Kalvīši | mazciems | |
| Liepas | mazciems | |
| Peļņi | mazciems | |
| Zosēni | mazciems | |
| Tirza | ciems | 219 (2025) |
| Troškas | mazciems | 39 (2000) |
| Vecaduliena | ciems | 35 (2025) |
| Virāne | mazciems | 40 (2000) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
- ↑ Gulbenes novads (vaadatud 19.02 2018)
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīcas XXI. sējuma 42 987-42 990 slejas. Rīga: 1940.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 31.08 2025
- ↑ "Ethnic composition of Latvia 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 20. augustil 2022.
- 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
- Valla koduleht (läti keeles)