Kadõrovlased

Allikas: Vikipeedia

Kadõrovlased (vene keeles кадыровцы) on Tšetšeeni Vabariigi peaministrile Ramzan Kadõrovile isiklikult ustavad mehed, kes kuuluvad tema julgeolekuteenistusse.

Neid on tuhandeid. Enamasti on nad endised Venemaa keskvõimu vastased. Tavaliselt on nad riietatud musta.

Neid peetakse Ramzan Kadõrovi eraarmeeks.

Õiguskaitsjad on neid süüdistanud inimõiguste rikkumistes. Nad on Kadõrovi võimu kindlustamiseks väidetavalt toime pannud inimrööve, piinamisi ja mõrvu. Tšetšeenia elanikud kartvat neid rohkem kui FSB mehi. Isegi Venemaa regulaarvägede sõdurid kaebavad kadõrovlaste poolse ahistamise ning vägivaldsete rünnakute üle. Saksa väikerahvaste ja inimõiguste kaitse organisatsioon Ohustatud Rahvaste Selts (Gesellschaft für bedrohte Völker) on Kadõrovit nimetanud sõjakurjategijaks ja väitnud, et kuni 70% Tšetšeenias toimuvatest mõrvadest, inimröövidest, vägistamistest ja piinamistest on toime pannud kadõrovlased.

Ajalugu ja organisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Julgeolekuteenistus loodi algselt Moskva poolt ametisse pandud Tšetšeenia administratsiooni juhi Ahmat Kadõrovi turvateenistusena (ihukaitseväena), millel puudus igasugune õiguslik staatus. Vähehaaval sai sellest võimas sõjaväeline organisatsioon. Seda juhtis algusest peale Ramzan Kadõrov. Mõned selle allüksustest legaliseeriti 2004 ja 2005 ning nad viidi Tšetšeeni Vabariigi Siseministeeriumi alluvusse.

Kui Ahmat Kadõrov mais 2004 plahvatuses hukkus, siis Julgeolekuteenistus ametlikult likvideeriti ning suurem osa selle ülejäänud üksustest integreeriti Venemaa jõustruktuuridesse ja julgeolekuorganitesse. Kõik Tšetšeeni Vabariigi Siseministeeriumi struktuurid langevad vähehaaval kadõrovlaste kontrolli alla.

2006. aasta seisuga ei ole kadõrovlaste koguarvu avalikustatud. Nende seas on nüüd ka 2. miilitsa teepatrullimise polk (PPSM-2), "naftapolk" ja terrorismivastased keskused. Hinnangud ulatuvad 4 tuhandest 12 tuhandeni, kuigi viimane arv on tõenäoliselt liialdatud. Osa võitlejatest on täielikult legaliseeritud Tšetšeeni Vabariigi Siseministeeriumi koosseisu. Hinnanguliselt vähemalt 1800 kadõrovlast on ikka veel poolsõjaväelistes formeeringutes.

Andijoni veresaun[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kadõrovlasi olevat saadetud Usbekistani osalema Andijoni veresaunas.

Osavõtt Ramzan Kadõrovi õe vabastamisest[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. jaanuaril 2005 peeti Hassavjurti viival föderaalmaanteel Dagestani OMONi poolt kinni Ramzan Kadõrovi õde Zulai Kadõrova koos kahe kadõrovlasega. Nad viidi Hassavjurti siseasjade osakonda. Ramzan Kadõrov olevat koos 150 kadõrovlasega sõitnud teda vabastama. Kadõrovlased olevat hoone ümber piiranud ning kohalikud militsionäärid seina äärde seisma pannud ning kahte neist löönud või peksnud. Tšetšeenia võimud eitavad seda.[1]

2006. aasta Groznõi intsident[muuda | redigeeri lähteteksti]

28. aprillil 2006 pidasid Ramzan Kadõrovile ustavad julgeolekujõud presidendi adminstratsiooni hoones lahingu Tšetšeeni Vabariigi presidendi Alu Alhanovi ihukaitsjatega. Kaks meest olevat hukkunud ja neli saanud haavata. See tekitas kartusi, et puhkeb suurem võimuvõitlus Tšetšeenias võimul olevate relvajõudude rühmade vahel. Tulevahetus leidis aset Alu Alhanovi kohtumise ajal venemaa ametniku Sergei Stepašiniga. Ajalehe Moskovski Komsomolets väitel oli Alhanov keelanud kohtumistele endaga kaasa tuua rohkem kui kaks meest oma eraarmeest. Kadõrov olevat Alhanovile helistanud ning andnud talle 30 minutit aega hoonest põgeneda, sest tema mehed tahtvat seda tormijoksuga vallutada.

On teatatud ka vahejuhtumist, kus Groznõi raudteejaamas baseeruva OMON-i üksuse liikmed olid kadõrovlastega tulevahetuses ning seejärel võtsid rühma kadõrovlasi vangi. See intsident vihastas Kadõrovit, kes käskis oma meestel lasta maha igaüks, kes neil ees seisab, ning olevat Alhanovile helistanud ning hoiatanud teda, et kui tema mehi veel provotseeritakse, siis tuleb "sõda". Mõlemad pooled kutsusid abiväge ning enne olukorra rahunemist kestis tulevahetus veel edasi.

Venemaa uudisteagentuuride teatel saatis Ramzan Kadõrov järgmisel päeval, 29. aprillil, oma julgeolekuteenistuse ametlikult laiali. "Neid struktuure pole enam olemas ning need, kes nimetavad end kadõrovlasteks, on petised ning neid tuleb vastabvalt seadustele karistada", ütles Kadõrov ühele Tšetšeenia telejaamale. "Nendest võitlejatest on formeeritud kaks siseministeeriumi vägede pataljoni koodnimedega Põhi ja Lõuna; neil on oma komandörid ja kindralid ning nüüdsest peale pole neil Kadõroviga mingit pistmist."

4. juunil 2006 ütles president Alu Alhanov, et ta näeks heameelega, et Tšetšeenias kehtiksid šariaadi seadused, mille kehtestamist propageerib Kadõrov. Samuti lükkas ta ümber teated konfliktidest Kadõroviga.

Sadulajevi tapmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

17. juunil 2006 tappis rühm kadõrovlasi ja FSB ohvitsere tunnustamata Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi presidendi Abdul-Halim Sadulajevi. Tema surnukeha viidi Tsentoroisse ja näidati Ramzan Kadõrovile ette.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]