Friedrich Benninghoven

Allikas: Vikipeedia

Friedrich Wilhelm Benninghoven (9. märtsil 1925 Berliin22. oktoober 2014 Berliin) oli saksa ajaloolane ja arhivaar.

1943. aastal alustas Benninghoven Berliinis ajaloo, anglistika ja filosoofia õpinguid. 1944. aastal mobiliseeriti ta sõjaväkke ning ta osales Punaarmee-vastastes lahingutes Varssavi lähistel ning Preisimaal. Danzigi (Gdańsk) lähedal langes ta 1945. aasta märtsis sõjavangi ja viidi Uuralitesse vangilaagrisse. Seal tabas teda düsenteeria, mille tõttu ta vangist vabastati ning ta naasis 1945. aasta sügisel Berliini. 1946. aastal jätkas ta ajalooalaseid õpinguid Berliini Humboldti ülikoolis, 1952. aastal jätkas ta neid Hamburgis Paul Johanseni juures.

1958. aastal sai ta doktorikraadi ning alates 1965. aastast kuni pensionilejäämiseni 1990. aastal töötas ta arhiivides Göttingenis ja Berliinis, viimases oli ta alates 1974. aastast teadusdirektor.

Benninghoven uuris peamiselt Preisimaa, aga ka Liivimaa keskaega, pöörates sealjuures suurt tähelepanu sõjandusele, erti Mõõgavendade ja Liivi ordule. Alates 1960. aastast oli ta Balti Ajaloo Komisjoni liige.

Ka Benninghoveni naine Ursula (1952–2010) oli ajaloolane ja arhivaar.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Orden der Schwertbrüder: fratres milicie Christi de Livonia. Köln; Graz: Böhlau, 1965.
  • Rigas Entstehung und der frühhansische Kaufmann. Hamburg: Velmede, 1961.
  • Unter Kreuz und Adler: der Deutsche Orden im Mittelalter: Ausstellung des Geheimen Staatsarchivs Preussischer Kulturbesitz anlässlich des 800jährigen Bestehens des Deutschen Ordens. Berliin: Geheimes Staatsarchiv Preussischer Kulturbesitz, 1990.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vier Jahrzehnte baltische Geschichtsforschung: die Baltischen Historikertreffen in Göttingen 1947-1986 und die Baltische Historische Kommission. Vorträge, Veröffenlichungen, Mitlglieder. Köln, 1992, lk 84.
  • Dieter Heckmann, "Friedrich Wilhelm Benninghoven zum Gedenken". – Preussenland, Neue Folge, 5 (2014), lk 190–195.