Kolbmootor

Kolbmootor on soojusjõumasin, mis muundab kütuse põlemisel tekkiva gaaside rõhuenergia mehaaniliseks tööks. Selleks kasutatakse silindris edasi-tagasi liikuvat kolbi, mille sirgjooneline liikumine muudetakse väntmehhanismi (keps ja väntvõll) abil pöördliikumiseks.

Ehkki enamasti mõistetakse kolbmootori all sisepõlemismootorit, kuuluvad kolbmootorite hulka ka mitmed välispõlemismootorid, näiteks aurumasin ja Stirlingi mootor.

Liigitus

Kolbmootoreid liigitatakse mitme tunnuse alusel:

Töötsükli taktide arvu järgi

Neljataktiline mootor: Töötsükkel (sisselase, surve, töö, väljalase) sooritatakse väntvõlli kahe pöörde ja kolbi nelja käigu jooksul. See on tänapäeval levinuim tüüp tänu suuremale efektiivsusele ja puhtamatele heitgaasidele.
Kahetaktiline mootor: Töötsükkel sooritatakse väntvõlli ühe pöörde ja kolbi kahe käigu jooksul. Neid iseloomustab suur võimsus massiühiku kohta, kuid suurem kütusekulu ja emissioonitase.

Süüteviisi ja kütuse järgi

Sädesüütega mootorid (Ottomootorid): Kütuse ja õhu segu süüdatakse süüteküünla abil. Kasutatakse peamiselt bensiini või gaaskütust (LPG, CNG, vesinik).
Survesüütega mootorid (Diiselmootorid): Kütus pihustatakse surve all kuumenenud õhku, kus see süttib adiabaatilise kokkusurumise tagajärjel iseeneslikult.

Silindrite asetuse järgi

Ridamootor: Silindrid asuvad ühes reas (levinuim nt R4, R6).
V-mootor: Silindrid asuvad kahe reana nurga all (nt V6, V8, V12).
Boksermootor: Silindrid asuvad vastamisi 180° nurga all.

Ehitus ja peamised komponendid

Kolbmootori töö tagavad mitmed omavahel seotud süsteemid ja detailid:

Mootoriplokk ja silindrid: Moodustavad mootori "keha", kus toimub põlemisprotsess.
Plokikaas: Sisaldab gaasijaotusmehhanismi (klapid ja nukkvõllid), mille abil juhitakse õhu sisenemist ja heitgaaside väljumist.
Väntmehhanism: Koosneb kolbidest, kepsudest ja väntvõllist. See on mootori süda, mis muundab gaaside paisumisjõu pöördemomendiks.

Vaata ka