Rudolf Adam Winkler

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Rudolf Adam Winkler (13. september 1855 Tallinn – 7. juuli 1917 Tallinn) oli Eesti vaimulik ja ajaloolane.

Õppis aastatel 18641875 Tallinna Toomkoolis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 18761881. Oli prooviaastal Karuse ja Nissi Maarja koguduses. Ordineeriti 4. juulil 1882 Tallinna Toomkirikus õpetajaks.

Oli aastatel 18821885 Rakvere Kolmainu koguduses (kutsuti 9. septembril 1882, introdutseeriti 7. novembril 1882) adjunktõpetajaks, Jüri koguduse õpetaja oli aastatel 18851901 (asus kohale 7. novembril 1885). Aastal 1901 sai ta Tallinna Toomkoguduse õpetajaks ja aastal 1910 Ida-Harju praostkonna praostiks. Aastatel 19151917 oli ta venelaste poolt Siberisse, täpsemalt Irkutskisse välja saadetud[1][2]. 1917. aasta märtsis lubati tal tervislikel põhjustel kodumaale naasta, kus elas mõnda aega sugulaste juures Rakvere lähedal, kuid tuli siis Tallinna diakonissi majja ravile, kus suri kolm päeva hiljem 7. juulil.

Rudolf Winkleri ärasaatmine toimus 11. juulil Toomkirikus. Selleks puhuks oli trükitud 200 eestikeelset laululehte, millest tuli puudu, sest kirikuõpetajat oli ära saatma tulnud paljud tema koguduse eestlastest liikmed Jürist. Matusekõne pidas kindralsuperintendent Daniel Burchard Lemm, kellega koos ta oli Irkutskisse välja saadetud olnud[3].

Kirjanduslik looming[4][muuda | muuda lähteteksti]

Winkleri ajalookirjutis avaldati mitmes ajalehes. 1900. kirjutas ta "Ristirahva Pühapäevalehes" eesti keeles Keila kiriku ja koguduse ajaloost ning eestikeelse Piibli tõlkijast Anton thor Hellest (kes oli olnud tema eelkäija Jüri koguduse õpetajana). Tema saksakeelsed kirjutised avaldati kuukirjas "Baltische Monatschrift", kiriklikus ajakirjas "Mittheihningen" ning "Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ajaloo tundmise lisandustes". Eraldi raamatuna avaldas ta 1895 "Winkleri perekonna ajaloo" ning uurimused "Toompea põlemisest 1684", "Katkust Tallinnas 1657", "Tallinna Toomkiriku ja kooli ajaloost 17. sajandi esimesel poolel" ja 25. aasta pikkusest perioodist Rootsi ajal lõpul, "Anton thor Helle Jüri õpetajana 1713-1748", "David Dubberch ja tema aeg 1584-1603", "Thomas Hjärne eluloo lisandus", "Christoph Mickwitzi nooruse aeg".

Ajakirjades ilmusid tema artiklid Eestimaa linna- ja maavaimulike suhetest Rootsi ajal, nõiaprotsessidest Eestimaal, maade tagasivõtmisest Rootsi-Mihkli kiriku vana arveraamatu (1631–1709) põhjal jne.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema esiisa Abraham Winkler oli Toomkiriku õpetaja 1641–1657 ning andis 1656 välja esimese eestikeelse riimitud lauluraamatu. Winklerite suures suguvõsas oli mitmeid kirikuõpetajaid. Rudolf Winkler oli kolmas sellenimeline kirikuõpetaja nii Toomkirikus kui ka Jüri koguduses. Tema isa oli arst Alexander Theodor Winkler, tema vanaonu oli Jüri ja Tallinna Toomkoguduse õpetaja Reinhold Johann Winkler.[5] Vend Carl Alexander von Winkler oli kunstnik.[6] Õepoeg Karl Ernst Russow oli arstiteadlane.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
  2. Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885-1919. Böhlau Verlag Köln Wien
  3. Rudolf Winkleri matustest, 14.07.1917, Päevaleht, lk. 3.
  4. Rudolf Winkler, 11.07.1917, Päevaleht, lk. 3.
  5. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. Böhlau Verlag Köln Wien. 1970
  6. 6,0 6,1 6,2 Mai Levin, "Carl Alexander von Winkler (1860–1911)", Kuus baltisaksa kunstnikku, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, 2008