Allaži vald
| Allaži vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Allažu pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 156,4 km² | |
| Elanikke: 1889 (2016) | |
| Rahvastikutihedus: 12,1 in/km² | |
| Keskus: Allaži | |
 |
.jpg)
Allaži vald (läti keeles Allažu pagasts) on vald Lätis Sigulda piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Sigulda linnaga, Sigulda, Inčukalnsi, Mālpilsi ja Krimulda vallaga ning Ropaži piirkonna Ropaži vallaga.
Valla pindala on 156,4 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1889 inimest.[1] Valla keskus on Allaži küla. Vallamaja asub aadressil Birzes iela 4, vallavanem on Vija Vāvere.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Allaži valla territooriumile jäid varem Pullēni, Plānupe, Šķiliņi ja Allaži mõis. Aastal 1927 oli vallas 1360 elanikku. Aastal 1935 oli Allaži valla pindala 15 065 hektarit.[3]
Aastal 1945 moodustati vallas Mucenieki ja Allaži külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Allaži külanõukoguga likvideeritav Mucenieki külanõukogu, aastal 1958 aga Jūdaži külanõukogu Dzirkstele kolhoosi alad. Aastal 1963 liideti Mālpilsi sovhoosi maad Mālpilsi külanõukoguga.[4] Kokku moodustati valla aladel viis kolhoosi, millest aastaks 1973 oli järgi jäänud üks. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald,[5] mis 2009. aastal Sigulda piirkonna koosseisu arvati.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Valla veed jagunevad Jugla ja Koiva vesikondade vahel. Suuremad jõed on Lielā Juglasse voolavad Tumšupe, Suda ja Krievupe ning Koivasse suubuv Lorupe. Valla maastik on künklik, seal asub Mazie Kangari oos. Kõrgeim koht on valla edelaosas asuv Sauleskalns (113,8 m).
Looduskaitse all on Ezernieki karstiala, Černauskase tamm ja kaks nimetut põlispuud. Vallas asuvad 27 ha suurune Mežmuiža allikate hoiuala ja 348 hektari suurune Mazie Kangari hoiuala.[6]
Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Allaži kirik, hiiepaik Černauskase kivi ning Saknītese ja Atvasītese muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on Allaži vana kalmistu muinaskalmed, Kapurga muinaskalmed ja Zviedri kirik ning keskaegne kalmistu.[7]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 2011 elas vallas 1535 lätlast, 201 venelast, 24 valgevenelast, 20 ukrainlast, 22 poolakat ja 21 leedulast.[8]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[9] |
|---|---|---|
| Allaži | lielciems | 708 (2020) |
| Allažmuiža | vidējciems | 106 (2020) |
| Egļupe | vidējciems | 84 (2020) |
| Plānupe | mazciems | 25 (2020) |
| Stīveri | aprūpes ciems | 94 (2020) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
-
Tumšupe -
Ezernieki karstiala -
Černauskase kivi
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Siguldas novads
- ↑ Allažu pagasta padome. 2008. Rīgas rajona Allažu pagasta teritorijas plānojums 2008.-2020.gadiem.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.12 2018
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze, vaadatud 27.12 2018
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Allaži vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis