Inčukalnsi vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Inčukalnsi vald

läti Inčukalna pagasts

Vapp

Pindala: 107,1 km²
Elanikke: 4473 (2016)
Rahvastikutihedus: 41,8 in/km²
Keskus: Inčukalns
Inčukalna pagasts LocMap.png

Inčukalnsi vald (läti keeles Inčukalna pagasts) on vald Lätis Inčukalnsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Vangaži linnaga, Krimulda piirkonna Krimulda vallaga, Sigulda piirkonna Allaži vallaga, Carnikava, Ropaži ja Sēja piirkonnaga.

Valla pindala on 107,1 km². 2016. aasta seisuga elas seal 4473 inimest.[1] Valla keskus on Inčukalnsi küla. Vallamaja asub aadressil Atmodas 4.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli Inčukalnsi valla pindala 112,5 km². Aastal 1945 moodustati vallas Griķi ja Inčukalnsi külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Inčukalnsi külanõukoguga likvideeritav Griķi külanõukogu. Aastal 1961 liideti osa külanõukogust Vangaži töölisasulaga, aastal 1977 liideti veel üks osa Krimulda külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust taas Inčukalnsi vald.[3] Aastal 2006 moodustati vallast Inčukalnsi piirkond, 2009. aastal reorganiseeriti piirkond ja arvati selle koosseisu ka Vangaži linn.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtsaimaks jõeks on Koiva jõgi. Looduskaitse all on ooperiteatri kunstnike Inčukalnsi dendropark "Līgotnēs", Inčukalnsi Kuradikoobas, Viesulēni nõlvak, Ziedlejase pank (osaliselt), Indrāni park, kaksteist nimetut põlispuud. Valla kirdeosa jääb Gauja rahvusparki.[4]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vangaži kirik, Vangaži kalmistu muinaskalmed, hiiepaik Inčukalnsi Kuradikoobas, Melkerti muinaskalmed, Salase muinaskalmed ehk liivi hauad, Zaiči muinaskalmed ja Katlāpi ning Viesulēni muinaskalmed ehk liivi hauad.[5] Kohaliku kaitse all on kohvik-restoran "Sēnīte".[6]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 3202 lätlast, 878 venelast, 78 valgevenelast, 75 ukrainlast, 44 poolakat ja 33 leedulast.[7]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [8]
Egļupe vidējciems 350 (2020)
Gauja lielciems 792 (2020)
Griķi vidējciems 261 (2020)
Inčukalns lielciems 1985 (2020)
Indrāni vidējciems 36 (2020)
Kārļzemnieki aprūpes ciems 0 (2019)
Kļavas vasarnīcu ciems 124 (2020)
Krustiņi vidējciems 219 (2020)
Meža miers vidējciems 174 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde, vaadatud 01.01.2016.
  2. Inčukalna novads
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.12 2018
  5. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. 8,0 8,1 Vietvārdu datubāze, vaadatud 27.12 2018

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]