Inčukalnsi vald
| Inčukalnsi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Inčukalna pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 107,1 km² | |
| Elanikke: 4473 (2016) | |
| Rahvastikutihedus: 41,8 in/km² | |
| Keskus: Inčukalns | |
 |
Inčukalnsi vald (läti keeles Inčukalna pagasts) on vald Lätis Sigulda piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Krimulda ja Allaži vallaga, Ropaži piirkonna Vangaži linnaga, Ropaži ja Garkalne vallaga ning Saulkrasti piirkonna Sēja vallaga.
Valla pindala on 107,1 km². 2016. aasta seisuga elas seal 4473 inimest.[1] Valla keskus on Inčukalnsi küla. Vallamaja asub aadressil Atmodas 4.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1935 oli Inčukalnsi valla pindala 112,5 km². Aastal 1945 moodustati vallas Griķi ja Inčukalnsi külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Inčukalnsi külanõukoguga likvideeritav Griķi külanõukogu. Aastal 1961 liideti osa külanõukogust Vangaži töölisasulaga, aastal 1977 liideti veel üks osa Krimulda külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust taas Inčukalnsi vald.[3] Aastal 2006 moodustati vallast Inčukalnsi piirkond, 2009. aastal reorganiseeriti piirkond ja arvati selle koosseisu ka Vangaži linn. 2021. aastast kuulub vald Sigulda piirkonda.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Tähtsaim jõgi on Koiva jõgi. Looduskaitse all on ooperiteatri kunstnike Inčukalnsi dendropark Līgotnēs, Inčukalnsi Kuradikoobas, Viesulēni nõlvak, Ziedlejase pank (osaliselt), Indrāni park, kaksteist nimetut põlispuud. Valla kirdeosa jääb Gauja rahvusparki.[4]
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Inčukalnsi Kuradikoobas, Melkerti muinaskalmed ja Katlāpi ning Viesulēni muinaskalmed ehk liivi hauad. Regionaalse kaitse all on Vangaži kirik, Vangaži kalmistu muinaskalmed, Zaiči muinaskalmed, kohvik-restoran Sēnīte ja Salase muinaskalmed ehk liivi hauad.[5]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]2011. aastal elas vallas 3202 lätlast, 878 venelast, 78 valgevenelast, 75 ukrainlast, 44 poolakat ja 33 leedulast.[6]
Vallas on järgmised külad.
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[7] |
|---|---|---|
| Egļupe | ciems | 460 (2025) |
| Gauja | ciems | 799 (2025) |
| Griķi | ciems | 263 (2025) |
| Inčukalns | ciems | 2179 (2025) |
| Indrāni | mazciems | 30 (2025) |
| Kļavas | ciems | 169 (2025) |
| Krustiņi | ciems | 165 (2025) |
| Meža miers | ciems | 174 (2025) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]
Ziedlejase pank
Vangaži kirik
Koiva jõgi
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Inčukalna novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2020. Vaadatud 20. aprillil 2020.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.12 2018
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- 1 2 Vietvārdu datubāze, vaadatud 27.12 2018
