Salaspilsi vald

Allikas: Vikipeedia
Salaspilsi vald

läti Salaspils pagasts

Pindala: 107,7 km²
Elanikke: 5657 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 52,5 in/km²
Keskus: Saulkalne
Valda läbivad suured maanteed

Salaspilsi vald (läti keeles Salaspils pagasts) on vald Lätis Salaspilsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Salaspilsi linnaga, Riia linnaga, Ogre piirkonna Tīnūži vallaga, Ropaži piirkonna Stopiņi ja Ropaži vallaga ning Ķekava piirkonna Ķekava ja Daugmale vallaga.

Valla pindala on 107,7 km². Aastal 2021 oli vallas 5292 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 4963 inimest. Valla keskuseks on Saulkalne küla, vallamaja asub aadressil Daugavmalas iela 28-3.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli Riia kreisi kuuluva valla pindala oli 67 km² ja seal oli 1091 elanikku.[3]

Aastal 1945 moodustati vallas Salaspilsi ja Saulkalne külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Salaspilsi külanõukoguga likvideeritav Saulkalne külanõukogu, aastal 1954 aga likvideeritav Rubeņkalnsi külanõukogu. Aastal 1964 arvati Ikšķile külanõukogu Budeskalni sovhoosi Ikšķile ja Tīnūži osakond Salaspilsi külanõukogu koosseisu. Aastal 1974 liideti külanõukoguga osa likvideeritavast Katlakalnsi külanõukogust ja osa Stopiņi külanõukogu alasid Selsamal aastal liideti osa külanõukogust Stopiņi külanõukoguga ja osa Riia linnaga. Aastal 1977 liideti osa külanõukogugst Ikšķile külanõukoguga.[4] Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. Aastal 1993 sai Salaspils linnaõigused ja vald liideti linnaga kui Salaspilsi maapiirkond. Aastal 2004 moodustati Salaspilsi linna maapiirkonnast ja Salaspilsi linnast Salaspilsi piirkond. 2010. aastal nimetati Salaspilsi linna maapiirkond ümber Salaspilsi vallaks.

Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all Jaanimäe hiiepaik. Salaspilsi memoriaalkompleks, skulptuurirühm ja koonduslaagri asupaik on muinsusmälestisena riikliku kaitse all. Regionaalse kaitse all on Salaspilsi kiriku ase, Dole mõisaansambel, sealhulgas häärber, park ja mõisavalitseja maja ning mõisavalitseja majas asuv ahi, Dole piiskopilinnuse Uus-Dole linnus ja Vana-Dole linnus, keskaegne kindlustis Suolaži kants ja Mungamäe ehk Värtnamäe linnamägi.[5]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas voolavatest jõgedest tähtsaimad on Daugava ja Mazā Jugla. Valda jääb Dole saar.

Looduskaitse all on Leikase saar, Leikase tamm, Saulīši mänd, Stepiņi tamm, Skaudīgase vaher, Saulkalni paju, Dole mõisa hiidpuud, Dolesmuiža paljandid, Tilleri hiidpuud, Avoti 132 pähklipuu ja Jaksti hiidmänd. Lisaks jääb valda seitse nimetut põlispuud. Valda jääb Dole saare looduspark.[6]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 2773 lätlast, 1827 venelast, 216 valgevenelast, 151 ukrainlast, 110 poolakat ja 74 leedulast.[7]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[8]
Acone lielciems 551 (2022)
Acones dārzs vasarnīcu ciems
Annuška skrajciems
Bajāri vidējciems 113 (2022)
Bunči mazciems 51 (2018)
Cekule vasarnīcu ciems
Doles dārzs vasarnīcu ciems
Dolesmuiža mazciems
Dzintars vasarnīcu ciems
Enerģētiķis vasarnīcu ciems
Getliņi vasarnīcu ciems
Jaunsaurieši lielciems 469 (2022)
Ķeizarsils mazciems 9 (2022)
Lakstīgala vasarnīcu ciems
Lebenieši mazciems
Mežezeri vidējciems 299 (2022)
Mežmala vasarnīcu ciems
Mežstūrīši mazciems 21 (2018)
Pikalne vidējciems 156 (2022)
Rumbenieši mazciems
Rūķi vidējciems 111 (2022)
Rūķīši vasarnīcu ciems
Salenieki vasarnīcu ciems
Saulkalne lielciems 1241 (2022)
Saurieši skrajciems 205 (2018)
Silabrieži skrajciems 142 (2022)
Taurītes mazciems
Tēraudi mazciems 1 (2022)
Upeslīči vasarnīcu ciems
Varavīksne vasarnīcu ciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Salaspils novads, vaadatud 20. 10 2022
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. 8,0 8,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]