Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu
Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu (prantsuse keeles Conseil international des monuments et des sites; inglise keeles International Council on Monuments and Sites; lühend ICOMOS) on ekspertidest koosnev nõukogu, kes tegeleb kinnismälestiste, arhitektuursete ansamblite ja ajalooliste paikade säilitamise, kaitse ja väärtustamisega.[1]
ICOMOSi nime on eelkõige inglise keelest eesti keelde tõlgitud mitmeti, näiteks ICOMOSi Eesti komitee kasutas 1992. aastal oma asutamisdokumentides nime "Rahvusvaheline Mälestusmärkide ja Ajalooliste Paikade Nõukogu", kuid juba põhikirja kinnitamisel 22. jaanuaril 1993 kasutati toortõlke asemel sisulist tõlget "Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu".
Esimene eestlane ICOMOSi rahvusvahelises juhatuses on Riin Alatalu, kes valiti juhatuse liikmeks 2017 ja organisatsiooni asepresidendiks 2020 ja 2023. Riin Alatalu ametiaeg lõpeb 2026.[2]
2025. aastal valiti Ave Paulus ICOMOSi Kliima aktsiooni töögrupi juhiks kolmeks aastaks.
ICOMOS asutati 1965. aastal Varssavis. 1973. aastal toimus ICOMOSi rahvusvaheline kollokvium Vilniuses, 1985. aastal aga suuremahuline rahvusvaheline kollokvium Tallinnas, millel osales ka ICOMOSi tollane president Michel Parent. Veebruaris 2010 toimus Tallinnas ICOMOSi Põhjamaade rahvuskomiteede väljasõiduistung ja 2023. aastal Tallinnas, Tartus ja Lõuna-Eestis ICOMOSi Euroopa grupi aastakoosolek ja. teaduskonverents " 20. sajandi pärandi kaitse väljakutsed".
ICOMOSi peakorter asub Pariisis, töökeeled on prantsuse ja inglise keel, ametlikud keeled on veel hispaania ja vene keel.
ICOMOS on UNESCO üks ametlikke eksperdiorganisatsioone, mis tegutseb kultuuripärandi kaitsel koostöös ICOMi, ICCROMi, UNESCO Maailmapärandi Komitee, TICCIHi jt organisatsioonidega. ICOMOSi tegevus põhineb peamiselt enda allorganisatsioonide (rahvuslike komiteede ja rahvusvaheliste teaduskomiteede) rahvuslikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel koostööl.
ICOMOS Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis ICOMOSi Eesti komitee
Eestis tegutseb rahvusliku komiteena alates 1992. aastast ICOMOSi Eesti komitee.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://web.archive.org/web/20160216045039/http://www.icomos.ee/icomos-3/ (vaadatud 14.10.2015)
- ↑ "Governance - ICOMOS". www.icomos.org (inglise). Vaadatud 23. aprillil 2025.
- ↑ ICOMOS icomos.ee
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2010 Riin Alatalu. "ICOMOS – Rahvusvaheline Monumentide ja Muinsusväärtuste Nõukogu". // Muinsuskaitse aastaraamat 2009. Lk 104-105
- 2012 Riin Alatalu. "ICOMOS Eestis". // Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986-2002: rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis. Doktoritöö Eesti Kunstiakadeemias. Tallinn 2012. Lk 97–102
- 2024 Riin Alatalu, Fredi Tomps. "Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps". Tallinn 2024. Lk 190-197