Riia Püha Jakobi kirik
| Riia Püha Jakobi kirik | |
|---|---|
 Riia Püha Jakobi kirik | |
| Riik | Läti |
| Asukoht | Riia |
| Esmamainimine | 1225 |
| Koordinaadid | 56° 57′ 3″ N, 24° 6′ 16″ E |
.jpg)
Riia Püha Jakobi kirik (läti keeles Rīgas Svētā Jēkaba Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Riia linnas Vecrīga asumis aadressil Mazajā pils ielā 4.
Katedraal on alates 1923. aastast Läti Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna katedraaliks.
Kirikuhoone
[muuda | muuda lähteteksti]Jakobi kirik ehitati algse tsistertslaste kloostri varemetele.
Püha Jakobi kiriku pikkus on 20 meetrit, laius aga 24 meetrit. Kiriku kõrgus on 86 meetrit. Torni tipus on kukke kujutav tuulelipp, mis pandi sinna aastal 1736. Koori osa on ilma apsiidita.
Interjööris on kasutatud gooti stiilis kirikute juures haruldast taimornamenti, mis ehib sammaste kapiteele.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Kirikut on esimest korda mainitud aastal 1225, mil hoone sisse pühitseti. Toona oli tegemist tavalise kirikuga, katedraali funktsioone täitis aga Riia toomkirik. Ehitus ise algas ilmselt aastal 1212. 15. sajandil asuti kirikule ehitama kivist torni, samuti ehitati selle juurde Püha Risti kabel.
.jpg)
Aastal 1522 algas Riias jutlustega Püha Jakobi kirikus ja Riia Püha Peetri kirikuis reformatsioon Liivimaal, mis lõpetas Riia peapiiskopi võimu. Püha Jakobi kirikust sai luterlik kirik, kus jutlusi peeti läti keeles (tõenäoliselt ka liivi keeles).
Rzeczpospolita ja katoliku kiriku ülemvõimu taastamise järel tugevnes Rooma paavstile alluva poola katoliku kiriku mõju usupuhastusega luteri usku läinud Läti ja Liivimaa elanikkonnale. Riias tõi see kaasa selle, et Püha Jakobi kirik anti üle katoliiklastele.
1582. aastal kehtestas Rooma paavst Gregorius XIII uue ehk Gregoriuse kalendri järgse ajaarvamissüsteemi, mis Poola kuninga Stefan Batory korraldusega viidi sisse ka 1582. aastal Liivimaa hertsogkonnas ja Riia linnas. Korraldus uuele ajaarvamisele üleminekust täideti Riia rae poolt alles 1584. aastal, pärast suure rahatrahviga ähvardamist. Riia rae allumine Poola keskvõimu nõudmistele, kutsus esile 1584. aasta jõulude ajal rahvarahutused Riias, nn 1584.–1589. aasta Kalendrirahutused. Uue kalendri järgi peetava jõulumissa ajal tungisid Riia linnakodanikud Püha Jakobi kirikusse ning rüüstasid selle. Rahutuste käigus hukati[1] Stefan Bathory poolt aadeldatud ja Poola kuninga kirikule üleandmise käsku täitnud Riia bürgermeister Gotthard Vellingk (1546–1586).[2]
_p389_BALAGERUNG_DER_STADT_RIGA_DURCH_POLNISCH-SÄCHSISCHE_TRUPPEN_(1700).jpg)
1621. aastal läks Poola-Rootsi sõja 1621–1625 aastate sõjategevuse tagajärjel Riia nagu kogu Liivimaa Rootsi kuningriigi koosseisu ja protestantism taaskehtestati Rootsi-Liivimaal usundina. Rootsi kuningas Gustav II Adolf muutis Püha Jakobi kiriku Rootsi garnisoni luteri kirikuks, kus peeti jutlusi ka saksa ja eesti keeles. 1621. aastal moodustati rootsi kogudus. Kiriku kõrval kabelis hakkas aastal 1675 tegutsema kool, mis kasvas välja endisest jesuiitide kolleegiumist. See kandis nime Schola Carolina.
Pärast 1710. aastat sai Jakobi kirik Vene kroonu (nimetatud ka saksa k. Krons-Kirche zu S. Jakob in Riga) protestantlikuks kirikuks, kus tegutsesid saksa ja rootsi (rootsi-soome-eesti) kogudus. 1736. aasta septembris alustas Riias jutlustusi Riia Jakobi kirikus vendade koguduse ehk hernhuutlaste liikumise rajaja krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf.
1765. aastal restaureeriti tornikiiver, ühtlasi muudeti see barokseks. Aastal 1782 ehitati ümber peasissekäik. Kirikutorni asetati neli kella, aga Esimese maailmasõja ajal viidi need Venemaale ning need läksid kaotsi. Riia Jaani kiriku altarit ehib Johann Köleri maal "Halastus". 1901. aastal asendati senine vana altar uuega.
1777. aastast pidas Riia Jakobi kirikus eestikeelseid jumalateenistusi Eesti kogudus. Riia Jakobi eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja oli Viljandimaalt pärit Kikka Jaak, kelle Riias sündinud poega Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) peetakse eesti rahvuskirjanduse loojaks.
.jpg)
Riia Püha Jakobi kiriku Vemaa keisririigi patronaadiõigusega kogudused olid Liivimaa konsistooriumi, mitte Riia linnakonsistooriumi ja VELK Liivimaa konsistooriumiringkonna haldusalas. 1859. aastal oli Riia Püha Jakobi kiriku saksa koguduse hingekirjas 4 400 ja rootsi-eesti koguduses 975 inimest[3].
1923. aastal toimus referendum, kus rahvas otsustas, kellele kirik kuuluma peaks. Referendumi tulemusel sai kirik katoliiklastele, kes võtsid selle kasutusele Riia peapiiskopkonna katedraalina.
- Andreas Knopken, Sylvester Tegetmeyer, luterlikud jutlustajad reformatsiooniaja Riias
Riia Jakobi läti kogudus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1527–1541, Nicolaus Ramme[4], Jakobi kirik läti luteriusu pastor (Limbaži kloostri endine katoliku preester)[5]
- ~1527–1540, Stephan Krämer, diakon
- ~1543, Johann Eeck,
- Lorenz von Scheden (surn. circa 1536), diakon
- Thomas Meier, diakon
- Johann Ring
- Matthias Tredop
- Johann Bruns (surn. 1571)
- 1575, Johannes thom Dal (surn. 1612)[6]
- Auervinus thor Auest (surn. 1589)
- Wilhelm Donat (surn. 1582)[7]
- 1582[8], Werner Foltelius
- 1582, Gerhard zum Brook ehk Paludanius (1545–1590[9])
- Caspar Timm[10]
- Johann Reckmann
Riia Jakobi rootsi kogudus
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Riia Jakobi rootsi kogudus
Rootsi kuningas Gustav II Adolf muutis Püha Jakobi kiriku Rootsi garnisoni luteri kirikuks, kus peeti jutlusi ka saksa ja eesti keeles. 1621. aastal moodustati rootsi kogudus. Riia Püha Jakobi kirikus tegutsesid luteriusu vaimulikena:
- 1621[11]– Petrus Jonæ Gutheim (Petrus Arvidi Guthemius) (1596–1644), Riia Jakobi rootsi koguduse pastor ja Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor, Riia viitsesuperintendent[12] Riia praostkonnas
- 1650, Jeremias Agricola[13], diakonpastor
- 1661–1664, Johannes Gezelius vanem, pastor[14], kes oli ka 1662–1672, Liivimaa superintendent
- 1662–1672, Jeremias Raumstadius (1628–1673)[15],
- 1664–1665, Gustaf Schilling, rootsi koguduse pastor
- 1665–1667, Herlacus Buthelius, rootsi koguduse pastor
- 1694–1696, Andreas Georg Nothmann, Riia Jakobi kiriku ülempastor
- 1688–1710, Olof Fontin[16] (surn. 1710[17][18]), Riia Jakobi kiriku pastor
- 1709, Gudmund Krook,
- 1709, Erich Not(h)mann, adjunktpastor
- Riia vene võimu alla minekuga ühendati rootsi ja soome kogudused (ja sh eestlased), kus pastoritena tegutsesid:
- 1711, Petrus Brenner (1677–1720)[19]
- 1726–1754[20] Johan Forsman (1672–1754),
- 1759–1760[21] Karl Hodeen (1723–1760),
- 1760–1776, Karl Norrmann
- 1777–1805[22] Johan Ytter (1743–1805),
- 1805–1814[23] Johan Adolf Ytter (1771–1814).
- 1835/1837[24]–1865, Otto August von. Jannau, Riia Jakobi rootsi-eesti koguduse[3] Jakobi kiriku eesti pihtkonna pastor
Riia Jakobi saksa kogudus
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Riia Jakobi saksa kogudus
- 1704– Andreas Willebrand (1652–1737), Jakobi kiriku saksa koguduse vaimulik[25]
Pärast 1710. aastat sai Jakobi kirik Vene kroonu protestantlikuks kirikuks, kus teenisid saksa koguduse luteriusu pastoritena:
- 1713–1726[26], Wendelin Steuding[27], Jakobi kiriku ülempastor
- –1734, Christian Haumann (1692–1734), Jakobi kiriku ülempastor
- –1738, Georg Ernst Heling, Jakobi kiriku ülempastor
- 1739–1749, Friedrich Bernhard Blaufuss (1697–1756[28]), Riia Jakobi kiriku ülempastor[29],
- 1749–1756, Heinrich Friedrich Heerwagen, adjunkpastor
- 1756–1772, Heinrich Friedrich Heerwagen (1717–1773), pastor
- 1769–1770, Heinrich Ernst Schröder, vikaarpastor
- 1773–1775, Johann Jacob Harder (1734–1775)[30], adjunkt ja pastor[31]
- 1776–1791, Christian Adolf Ludwig Dingelstädt, Riia kiriku ülempastor
- 1791–1811, Karl Gottlob Sonntag, Riia kiriku ülempastor
- 1792–1832, Otto Karl Jacob Müller (1752[32]/55–1832), adjunkpastor
- 1804–1807, Christian Gottlieb Mayer, adjunkpastor
- 1809–1811, Karl Ludwig Grave, adjunkpastor
- 1811–1840, Karl Ludwig Grave (1784–1840) (de), Riia Jakobi kiriku ülempastor[33][34] Riia konsistooriumiringkonnas
- 1840–1877, Christian August Berkholz (1805–1889[35]), Riia Jakobi kiriku ülempastor[36]
- 1832–1836, Georg Hermann Josephi (1799–1836), adjunktpastor[37]
- 1871–1876, Leonhard Johann Girgensohn (1837–1917), pastoradjunkt[38]
- 1877[39]– Johann Ernst von Holst (1828–1898[40]), Riia Jakobi kiriku ülempastor,
- 1883– Heinrich Hermann Louis Eisenschmidt (1855–1918[41]) koguduse vikaarpastor.
- 1890–1914, Paul Julius Thomas Girgensohn (1851–1914), Riia Jakobi kiriku ülempastor, Liivimaa konsistooriumiringkonnas
Riia Jakobi eesti kogudus
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Riia Jakobi eesti kogudus
Riia eesti kogudust on mainitud ajalooürikutes 1777. aastal[viide?], kuid kuni 1870. aastani tegutses kogudus koos Riia Püha Jakobi kiriku saksa, rootsi ja soome kogudustega, seejärel aga kogudus iseseisvus.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Gotthard Vellingk. Borgmästare i Riga 1576-03-02. Fick stadfästelse på sitt adelskap 1580-01-04 av konung Stefan Bathory. Utvald jämte andra av staden Riga att 1579–1580 underhandla med konungen av Polen. Överlämnade S:t Jakobs kyrka i Riga till katolsk gudstjänst och uppväckte därigenom folkets förtrytelse, fängslad av stadens borgerskap 1586, www.adelsvapen.com
- ↑ Welling, Gotthard (1546-1586) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- 1 2 Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, seite 495–496
- ↑ Ramm/Ramme, Nicolaus (-1532) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Napiersky, Karl E.: Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. 1, Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel, Riga 1843, seite 21
- ↑ Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 64
- ↑ Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 64
- ↑ Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 66
- ↑ Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 62
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 70
- ↑ Napiersky, Karl E.: Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. 1, Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel, seite 21-23
- ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 96
- ↑ Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, Helsingfors. Förlagsaktiebolaget Söderström & C:o 1909–1916, s. 104
- ↑ Gezelius, Johan (1615-1690), akatemiasampo.fi
- ↑ Raumstadius, Jeremias Gregorii (1628–1673), kansallisbiografia.fi
- ↑ Riian ruotsalais-suomalaisesta seurakunnasta, sukututkijanloppuvuosi.blogspot.com, 12. joulukuuta 2015
- ↑ Riian ruotsalais-suomalaiset papit, sukututkijanloppuvuosi.blogspot.com, 14. kesäkuuta 2024
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, TARTU 1939, seite 26
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Brenner, Petter (1677-1720), (vaadatud 1.1.2026)
- ↑ Johan Forsman, Helsingin yliopisto. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852 (vaadatud 08.06.2025)
- ↑ Karl Hodeen, Helsingin yliopisto. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852 (vaadatud 08.06.2025)
- ↑ Ytter, Johan (1743-1805), akatemiasampo.fi
- ↑ Ytter, Johan Adolf (1771-1814), akatemiasampo.fi
- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 22-23
- ↑ Carl Eduard Napiersky, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852), seite 99-102
- ↑ Napiersky, Karl E.: Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. 1, Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel, seite 22-23
- ↑ Steuding, Wendelin veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Blaufuss, Friedrich Bernhard (1697-1756) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Olaf Sild, August Hermann Francke' mõjud meie maal., Usuteadusline Ajakiri, Detsember 1927 Nr 2, lk 130, 131
- ↑ Johann Jacob Harder (1734–1775), EEVA
- ↑ Harder, Johann Jacob (1734-1775) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, seite 37-38
- ↑ Grave, Karl Ludwig (1784-1840) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, seite 87-90
- ↑ Christian Berkholz (1805–1889), EEVA
- ↑ Berkholz, Christian* August (1805-1889) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Josephi, Georg Hermann* (1799-1836) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Girgensohn, Leonhard Johann (1837-1917) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Holst, Leopold von, Chronik und Stammbaum der Familie von Holst, Freiburg im Breisgau : Druck- und Verlags-Gesellschaft vormals Dölter, Emmendingen 1909, seite 74
- ↑ Holst, Johann* Ernst v. (1828-1898) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Eisenschmidt, Heinrich* Hermann Louis (1855-1918) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, seite 495–496
- Christian August Berkholz, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Riga's. Abth.1, Geschichte der einzelnen Kirchen nebst chronologischem Verzeichniss der Prediger und statistischen Auszügen aus den Kirchenbüchern, Riga, 1867, seite 65-107
- Haralds Biezais, Das Kirchenbuch der St. Jakobskirche in Riga, 1582-1621. 1957, Otto Harrassowitz GmbH & Co, Wiesbaden
- Tõnu Karma, KRISTIAN JAAK PETERSON ehk see, kus ta elas ja käis, mida nägi ja kellega kokku sai oma lühikese elu sees, Keel ja Kirjandus, nr 8, 1972, lk 478–487
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Riia Püha Jakobi kirik |
- Artikkel kiriku ajaloo kohta, www.makslasvesture.lv (läti keeles)