Otto August von Jannau

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Otto August von Jannau (26. aprill (ukj 8. mai) 1800 Laiuse – 27. juuni (ukj 9. juuli) 1865 Riia) oli baltisaksa päritolu kirikutegelane ja publitsist.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Laiuse pastori Heinrich Johann von Jannau (1753−1821) ja Auguste Johanna von Yhrmanni (1761−1800) pojana. Astus 1819. aastal Tartu ülikooli, kus tudeeris 1822. aastani teoloogiat. 1835. aastal ordineeriti vaimulikuks. 1835−1865 oli Riia Jakobi koguduse eesti pihtkonna pastor ja aastast 1837 ka saksa pihtkonna diakon.[1]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Abiellus Auguste von Wolffiga. Tema vend Heinrich Georg von Jannau oli Laiuse pastor.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Könnelemissed sagge öppimisseks ma-rahwale, kes saksa-keelt, ja saksa-rahwale, kes ma-keelt tahhab öppida (1850)
  • Lühhike kramatika (1863)
  • Ma-rahwa Koddo-Arst ehk lühhikenne juhhataja, kuida iggaüks mõistlik innimenne ommas maias ja perres, kui kegi haigeks saab, agga arsti ep olle sada, wõib aidata (1857-1894)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1977.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]