Mine sisu juurde

Karl Gottlob Sonntag

Allikas: Vikipeedia
Karl Gottlob Sonntag
Karl Gottlob Sonntag
Sünniaeg 22. august 1765
Radeberg Dresdeni lähedal, Saksamaa
Surmaaeg 29. juuli 1827
Riia Liivimaa kubermang Venemaa keisririik
Rahvus sakslane
Alma mater Leipzigi ülikool
Elukutse pedagoog, vaimulik
Tegevusala koolijuhataja, kogudusepastor, ülempastor, kindralsuperintendent
Töökoht Riia toomkool, Riia Keiserlik Lütseum, Riia Püha Jakobi kirik, Liivimaa konsistoorium
Tunnustus Püha Anna II klassi orden (1822)

Karl Gottlob Sonntag (22. august 1765 Radeberg Dresdeni lähedal, Saksamaa – 29. juuli 1827 Riia Liivimaa kubermang Venemaa keisririik) oli saksi päritolu Liivimaa vaimulik, kes tegutses ka Eestis.

Ta õppis teoloogiat Leipzigi ülikoolis 1784–1788. Kaitses ülikooli juures ka doktorikraadi. Ülikooliõpingute ajal töötas professori ja teoloogi Johann Georg Rosenmülleri peres koduõpetajana.

Kutsuti pärast ülikooli lõpetamist (23-aastaselt), 1788. aastal Riia toomkooli juhatajaks. Töötas ka 1789–1792 Riia Keiserliku Lütseumi juhatajana.

1795. aasta Liivimaa rüütelkonna maapäeva avajutlusel pidas Sonntag kõne, milles keelitas rüütelkonda töötama talurahva olukorra kergendamise suunas.

1799–1803 oli Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor, 1789–1791 tegutses Riia Püha Jakobi kiriku diakonpastorina ja 1791–1809 ülempastorina[1].

Ta oli aastatel 1803–1827 Liivimaa kindralsuperintendent ja 1803–1827 Liivimaa konsistooriumi viitsepresident.

Oli tegev Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsis.

Oli tuttav Johann Gottfried Herderi, ja sõber Liivimaa maanõuniku ja Liivimaa aadlimarssali (1792–1797), Kuramaa tsiviilkuberneri Friedrich Wilhelm von Siversiga (1748–1823) ning krahv Ludwig August Melliniga.

  1. Karl Gottlob Sonntag veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  • Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, seite 163-167

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]