Lemmjõgi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lemmjõgi
Lemmjõgi Võlli külas
Lemmjõgi Võlli külas
Lähe Sakala kõrgustikul
58° 26′ 14″ N, 25° 30′ 11″ E
Suubub Raudna jõkke
58° 27′ 8″ N, 25° 4′ 20″ E
Valgla maad Eesti Eesti
Valgla pindala 197,2 km²
Pikkus 51,2 km
Langus 89 m
Lang 1,85 m/km
Parempoolsed lisajõed Kabila oja, Jaanioja, Liiduvere oja, Hüpassaare oja
Vasakpoolsed lisajõed Paelama oja

Lemmjõgi (alamjooksul ka Oksa jõgi) on jõgi Viljandi maakonnas Viljandi ja Põhja-Sakala vallas, Raudna jõe suurim parempoolne lisajõgi.

Jõe pikkus on 47,9 km pikk (koos lisaharudega 51,2 km), valgla suurus 197 km², langus 89 m ja lang 1,85 m/km. Jõgi saab alguse 108 m kõrgusel Vanamõisa külas Madi kivikalme lähedalt ja suubub 19 m kõrgusel Sandra külas Raudna jõkke 7,7 km kaugusel selle suudmest. Jõgi kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda[1].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Lemmjõe ülemjooks asub Sakala kõrgustiku põhjaosas, Vanamõisa külas.

Lähtest voolab jõgi loode suunas läbi Vanamõisa paisjärve, Kobruvere külas Viljandi – Suure-Jaani tee alt ja läbi Kobruvere paisjärve ning Tammeveski järve. Seejärel on jõgi umbes 1 km ulatuses piiriks Kobruvere ja Kildu küla vahel ning seejärel voolab läbi Kildul asuva Kildu järve. Varsti pärast Kildu järve on jõgi u 650 m ulatuses Kildu ja Võlli küla piiriks ning voolab edasi läbi Võlli küla. Võllil pöörab jõgi läände ja pärast Võlli paisjärve läbimist voolab Vastemõisa – Võlli – Suure-Jaani tee alt läbi ning jõuab Vahe-Eesti maastikuvaldkonda, kus jõe säng muutub oluliselt looklevamaks ja lang väiksemaks. Seal voolab jõgi läbi Kibaru küla, kus pöörab edelasse ja jõuab varsti pärast Kibaru luha läbimist Sandra külasse ja sealt alates kuni suudmeni voolab Soomaa rahvuspargis. Sandras voolab jõgi Kildu–Oksa–Tõramaa tee alt läbi ja jõuab Kibaru-Härma luhale. Luha läbib jõgi mitmes sängis ja koondub enne Paelama oja taas ühte sängi. Paelama ojaga ühinemise kohal pöörab jõgi järsult lääne-loodesuunda ja pärast seda aeglaselt lääne-edelasuunda pöörates läbib Kuresoo ja Valgeraba vahelise ala. Enne teist korda Kildu–Oksa–Tõramaa teega ristumist pöörab jõgi järsult loodesse ja pärast tee alt läbi voolamist uuesti lääne-edelasuunda. Alates sellest kohast on jõgi aastaringselt paadiga läbitav. Jõe viimane osa lookleb Kuresoo servas, kus jõe kaldal asuvad Mulgi heinamaa nime kandvad luhad ja Lemmjõe mestavahikordon. Lemmjõgi suubub Raudna jõkke.

Raudna jõe ning Lemmjõe vahel kulgeb Lemmjõe keelemetsa õpperada[2] ning seal asub mitu puhkekohta. Lemmjõel korraldatakse kanuumatku.

Lisajõed[muuda | muuda lähteteksti]

Lemmjõkke suubuvad Jaanioja (Kalmetu oja), Kabila oja, Liiduvere oja, Paelama oja ja Hüpassaare oja[3].

Vesiehitised ja paisjärved[muuda | muuda lähteteksti]

Jõele on ehitatud viis paisjärve: Vanamõisa paisjärv, Kobruvere paisjärv, Tammeveski järv, Kildu järv ja Võlli paisjärv[3]. Võlli külas asus aastast 1893. kuni 20. sajandi keskpaigani vesiveski[4]. Jõe suudmest 1 km kaugusel asus aastatel 1946–1955 Sandra hüdromeetriajaam[5].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]