Rakvere mõis
|
See artikkel on Rakvere kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata artiklit Rakvere kirikumõis. |
Rakvere mõis (saksa keeles Schloß Wesenberg) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.[1]
Mõis loodi 1618. aastal, mil Rakvere linnuse ala läänistati Reinoud van Brederodele (1567–1633). Rootsi kuningas Gustav Adolfi kinkekiri Reinhold von Brederode'le Rakvere mõisa kohta on dateeritud 11.07.1618[2], Rootsi kuningas Gustav II Adolf oli 12. juunil 1616 teinud Reinhold/Reinoud van Brederode Rakvere vabahärraks, ta oli Hollandi esindajana ja rahuläbirääkimiste saadikuna osalenud Rootsile eduka Stolbovo rahu sõlmisel.
1629. aastal kinkis Gustav Adolf, Reinhold von Brederode'le Rakvere lossi, kinkekiri Rakvere lossi kohta on dateeritud 16.05.1629[3]. 1631. aastal kinkis Gustav Adolf, Reinhold von Brederode'le Rakvere lossi ja linna[4]
Mõisahoonetena kasutati algul ilmselt linnuse tervemaid osi, hiljem rajati uus mõisasüda frantsisklaste kloostri varemeile.[1]
1669. aastal omandasid mõisa Tiesenhausenid ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Vao ja Rakvere mõisa pärushärra Carl August Edler von Rennenkampff (1874–1934).
1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskord ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis. Rakvere linn osteti Tiesenhausenilt 45 011 rubla eest ära ning nimetati kreisilinnaks.
Mõisakompleks
[muuda | muuda lähteteksti]Rakvere mõisakompleks rajati 18.–19. sajandil. Mõisa historitsistlik algselt ühekorruseline härrastemaja rajati 1850. aastatel.
Hoone ehitati 1920. aastatel kahekorruseliseks. Mõisa härrastemaja oli nüüd Rakvere Rahvamaja ning oli Rakvere Haridusseltsi omanduses. Mõisapark oli aga Rahvaaed. 1920. aastate teisel poolel ehitati endise härrastemaja ühte otsa teatrihoone, mis valmis lõplikult alles 1930. aastate lõpus.
Pikemalt artiklis Rakvere mõisa peahoone-teatrihoone
Tänapäeval kasutab kunagist mõisakompleksi Rakvere Teater.[1]
18. sajandi keskelt pärineb mõisa ait, mille kolmnurkfrontooni ilmestab rokokoostiilis kaunistus. Aidahoones asub teatri väike saal.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Rakvere mõisast Eesti Mõisaportaalis
- ↑ Rootsi kuningas Gustav Adolfi kinkekiri Reinhold von Brederode'le Rakvere mõisa kohta, www.ra.ee, Pärgamendid, Fond AM.115.3.4
- ↑ Rootsi kuningas Gustav Adolfi kinkekiri Reinhold von Brederode'le Rakvere lossi kohta, www.ra.ee, Pärgamendid, Fond AM.115.3.7
- ↑ Rootsi kuningas Gustav Adolfi kinkekiri Reinhold von Brederode'le Rakvere lossi ja linna kohta, www.ra.ee, Pärgamendid, Fond AM.115.3.8
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Rakvere mõis (Rakvere khk)
- Odette Kirss, Rakvere mõisa peremehed ja teenijad, Virumaa Teataja, 26. aprill 2011
Kirik: Rakvere
Mõisad: Arkna mõis | Kaarli mõis | Karitsa mõis | Karivärava mõis | Katku mõis | Kloodi mõis | Kohala mõis | Korjodi mõis | Kullaaru mõis | Laanemõisa mõis | Lepna mõis | Mädapea mõis | Nurme mõis | Piira mõis | Rakvere kirikumõis | Rakvere mõis | Roodevälja mõis | Sämi-Silla mõis | Sõmeru mõis | Tobia mõis | Toomla mõis | Ubja mõis | Uhtna mõis