Uhtna mõis

Uhtna mõis (saksa keeles Uchten) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal^[1]. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Viru maakonda Rakvere valda^[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1241. aastal on Taani hindamisraamatus märgitud küla Octinus.

1465. aastal kuulus Uhtna perekond Tolksile, mõisat mainiti esimest korda 1489^[1] aastal.

1602. aastal oli omanik Otto Tolks, kui 1602. aastal müüs Uhtna omanik Otto Tolcks Uhtna küla Elter (Eller) Varudi omanikule Conrad Dückerile. 1614. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Fabian, Fabiani p Wrangellile (surn. 1642) päruseks Norrköpingi õiguse järgi kõik Liivimaa mõisad, mis kuulusid varem Otto Tolkesile ja vahepeal Rootsi riigi käes olid olnud. 1647. aastal päris mõisa Fabian Wrangelli poeg Helmich von Wrangell ja 1653. aastal kinnitas ka Rootsi kuninganna Kristiina Uhtna mõisa kuulumist Helmich Wrangellile. 1664. aastal sai mõisa omanikuks Helmich Wrangelli (surn 1657) lesk Elisabeth Dorothea Wrangell (sünd Wrangell) ja 1668. aastal kinnitas Rootsi kuningas Karl XI oma kirjaga Uhtna mõisa (32 adramaad) kuulumist Harju-Viru õiguse järgi major Helmich Wrangelli lesele Elisabeth Dorothea Wrangellile (sünd Wrangell).

Helmich Wrangelli poja krahv Fabian von Wrangelli (1651–1737), Uhtna ja Ubja mõisniku, Hispaania sõjaväelase (kindralfeldmarssali), Brüsseli asehalduri ja Hispaania krahvi (1709) abikaasa 3-ndast abielust (1680), Sabina Elisabeth Wrangelli (sünd von Westerhagen), jättis testamendiga (1685) Uhtna mõisa oma pojapojale Hans Christian von Pretlackile.

1685. aastal mõis osaliselt redutseeriti ja 1688. aastal kuulus Uhtna mõis Rootsi riigile^[2]. 1695. aastal mõis restitueeriti.

26.03.1726. aastal nõudsid Fabian von Wrangelli õepojad salanõunik Reinhold Axel ja Fabian Ernst von Ungern-Sternbergid edukalt tagasi oma onule kuulunud Uhtna mõisat selle omanikult Hans Christian von Pertlackilt. 17.10.1744. aastal andis Reinhold Axel Ungern-Sternberg kingekirjaga mõisa maanõunik Fabian Ernst von Ungern-Sternbergile. 1762. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai mõisaomanikuks Hans, Hansu p von Wrangell, 1797. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai mõisaomanikuks leitnant Georg Gustav Ungern-Sternberg. 1799. aastal pantis Georg Gustav Ungern-Sternberg Uhtna koos Nurmsiga 90 aastaks, Wrangellide Kohala haru Georg Johann von Wrangellile (1760–1836), pandilepingu muudeti pandiostulepinguks 01.09.1821. aastal. 1841. aastal päris mõisa Georg Johann von Wrangellilt tema tütar kindraliproua Elisabeth (Betsy) von Weiss (sünd von Wrangell). 1870. aastal loovutas, Elisabeth (Betsy) von Weiss juba eluajal Uhtna mõisa oma pojale Nikolai von Weissile (1833–1898), kes 1874. aastal müüs Uhtna poolmõisa Ubja Nicolai von Wrangellile.

Nikolai von Weissi surma järel omandasid 1899 mõisa tema pärijad ühisvarana ja 1902. aastal omandas mõisa Alexander von Weiss (1866–1929)^[3], Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Alexander von Weiss^[1].

Mõisa klassitsistlik peahoone ehitati tõenäoliselt 19. sajandi esimestel kümnenditel^[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Uhtna mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 23.12.2015)
↑ Uhtna mõis (Rakvere khk), Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register
↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Alexander Jakob von Weiss, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, s. 264

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Uhtna mõis Eesti mõisaportaalis
Uhtna mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
uhtna.topoteek
Uhtna mõis (Rakvere khk), Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register

[mõisaportaal,_2015-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Uhtna mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 23.12.2015)

[2] Uhtna mõis (Rakvere khk), Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register

[3] Stackelberg, Otto Magnus von: Alexander Jakob von Weiss, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, s. 264

[1]

[2]

[3]