Ragnar Berg

Allikas: Vikipeedia

Carl Gustav Ragnar Berg (1873 Göteborg, Rootsi1956 Borstel (Schleswig-Holstein), Lääne-Saksamaa) oli Rootsi päritolu saksa biokeemik, toitumisteadlane ja naturopaat. Teda tuntakse peamiselt happe-aluse tasakaalu ning kaltsiumi osatähtsuse kirjeldajana toidus, ka taimetoitluse propageerijana inimeste eluea pikendamiseks. Ta oli tuntuim vitamiiniteooria oponent.

Haridus- ja tööeluga seonduvat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Panus teaduse arendamisse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta juurutas termini complettins: A, B, C complettin. Ja ka termini acomplettinosis tähistamaks haiguslikke seisundeid, mis seotud erinevate complettins`ide vaese toidu söömise tagajärjel tekkinud tõvedega. [2]

Happe-aluse teooria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Berg ja Carl Röse töötasid välja, toetudes Ernst Leopold Salkowski töödele, teooria keha toitumusliku happe-aluse tasakaalu kohta. Kuna keha komplekteerib enam happelisi kui aluselisi ühendeid, siis on Bergi kohaselt parimaks aluseliste ühendite allikaks aluseline toit, mis vähendaks ka vajadust toiduga saadavate valkude järele.

Toitumuslikku happe-aluse tasakaalu mõjutavad toitained

Happelised toitained Aluselised toitained
liha, munad, teraviljad, leib, või ja teised rasvad, õlu, pähklid, seemned piim, kartulid, enamik puuvilju, enamik juurvilju, kohv, tee, kakao, soja

Vitamiiniteooria mõningaid vastuväited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Berg leidis, et kuna enamik nn lisatoitumisfaktoreid ehk vitamiine pole kindlasti mitte amiinid (tegelikkuses üksnes Kazimierz Funki uuritud antineuriitne aine (ka aneuriin) võis sisaldada lämmastikku), siis pakkus ta ainete nimetuseks Complettines. Kuid aru saades, et lööksõna "vitamiinid" on käibele lastud ja teada igale koolipoisilegi, siis otsustas ta kasutada terminit ka enda raamatus.[3] Ka leidis ta koos paljude kaasaegsetega, et sõnaosa vita võib osutuda eksitavaks ja seda võidakse seostada elu ning vitaalsusega. Oma raamatus "Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors", kirjeldab ta mitmeid toitumiseksperimentidega seotud võimalikke statistilisi ja metodoloogilisi raskuspunkte, nagu näiteks vitamiinide toime uurimisel ja biotestide koostamisel rakendatav meetod katseloomadel vitamiinivaeguse esilekutsumiseks ja siis tekkinud haiguslike seisundite võimalikuks raviks vitamiinide manustamisel.

Publikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • koos Martin Vogelig), "Die Grundlagen einer richtigen Ernährung", Dresden, 1907
  • "Der Einfluss des Abbrühens auf den Nährwert unserer Gemüsekost", Dresden, 1911
  • "Die Nahrungs- und Genussmittel, ihre zusammensetzung und ihr Einfluss auf die Gesundheit, mit besonderer Berücksichtigung der Aschenbestandteile", Dresden: Holze & Pahl, 1913
  • "Die Vitamine: kritische Übersicht der Lehre von den Ergänzungsstoffen", Leipzig: Hirzel, 1922.
    • tõlkijad Cedar ja Eden Paul, "Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors". New York: A.A. Knopf, 1923,[1]
  • "Eiweissbedarf und Mineralstoffwechsel bei einfachster Ernährung", Leipzig: S. Hirzel, 1931.
  • ...

Eraelulist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ragnar Berg oli Rootsi ajaloolase ja arheoloogi Wilhelm Bergi (1839–1915) ja tema esimese naise Ulrika Charlotta Emerentia "Emy" Gumaeliuse (1846– ) poeg.[4]

Lisalugemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. William Shurtleff, Akiko Aoyagi, Soyinfo Center, 2009, p.200, History of Soybeans and Soyfoods in Africa (1857–2009): Extensively Annotated Bibliography and Sourcebook Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 19.08.2013)
  2. Jim Phillips, David F. Smith, Food%2C%20science%2C%20policy%20and%20regulation%20in%20the%20twentieth%20century%3A%20international%20and%20comparative%20perspectives&f=false Food, Science, Policy and Regulation in the Twentieth Century: international and comparative perspecitves , 2000, lk 89, ISBN 0-415-23532-4 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 19.08.2013)
  3. E. B. STRAUSS, 19 JANUARY 1924, Page 19 VITAMINS Veebiversioon (vaadatud 19.08.2013)
  4. Eike Reichardt, "Health, 'Race' and Empire: Popular-Scientific Spectacles and National Identity in Imperial Germany 1871–1914", lk 125–126, 2008, ISBN 978-1-4357-1269-0 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 19.08.2013)