Raasiku mõis

Raasiku mõis (saksa keeles Rasik) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Raasiku valda Harju maakonnas.

Ajalugu

Raasiku mõis pärineb keskajast, mil see kuulus Padise kloostrile. 17. sajandil kuulus mõis De la Gardie suguvõsa esindajaile.

Põhjasõja järel kuulus mõis järgemööda Taubede, Stackelbergide, Bohnide ja Brevernide omandusse.

1774. aastal omandas mõisa Hermann Ludwig von Löwenstern, kelle järeltulijate kätte jäi mõis 1843. aastani, mil see läks Sieversitele.

1866. aastal asutas krahv Eduard Karl Jakob Sievers (1820–1900) kolm eraldiseisvat Sieversite fideikomissi: Liivimaa kubermangu 1. Läti aladel asuvad Volmari kreisis Matīši kihelkonna Vilzēni mõis, Aloja kihelkonna Stakenberģi mõis koos Puršēni mõisaga. 2. Harjumaa Raasiku, Kambi ja Paenurme koos Topi metsaga. 3. Läänemaa Märjamaa kihelkonna Vana- ja Uue-Kasti koos Uue-Märjamaa maakohaga.

1900. aastal sai fideikomissijärgselt on mõisate omanikuks krahvinna Elisabeth Siversi pärija Helene von Stackelberg (1862–1945) (sünd von Stackelberg). Talle kinnistati Raasiku, Kambi, Paenurme, Vana- ja Uue-Kasti mõisad Märjamaa kihelkonnas. 1899–1919 kuulus mõis Stackelbergidele.

Mõisakompleks

Raasiku mõis pärast 1905. aasta ülestõusu käigus toimunud mõisate põletamist (1906)

Mõisa peahoone oli 19. sajandi teisel poolel ehitatud kivist ühekorruseline kelpkatusega hoone. Selle ümber paiknes park ja hulk kõrvalhooneid.

1905. aastal mõisahoone põletati ja seda enam ei taastatud.

20. sajandi teisel poolel rajati kunagisse mõisakeskusse Raasiku Elektromehaanikatehas. Püstitati hulk uusi hooneid.

Tänapäeval on peahoonest säilinud vaid vasakpoolne sokliosa, alles on ka mõni ümberehitatud kõrvalhoone.

Vaata ka

• Eesti mõisate loend

Välislingid

• Raasiku mõisast Eesti mõisaportaalis
• Raasiku mõis Eesti Ajalooarhiivi kinnistute registris