Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (29. august 161331. mai 1648) oli Rootsi riigitegelane, Kronoborgi krahv (1651).

1639 sai temast Västmanlandi maakonna valitseja. 28. mail 1642 määrati ta Eestimaa kuberneriks. 1645 sai ta riigi- ning kantseleinõunikuks. Eestimaa kubernerina oli ta ametis 1646. aastani, olles tuntud kui kirikuolude korraldaja, vabahärra ja piiskop Joachim Jheringi toetaja. Pärast seda töötas ta kuni surmani Soomes Savolaxi maakonnakohtunikuna.[1]

Talle kuulus Eestimaal isalt päritud Martna kihelkonna Rannamõisa (Vogelsang) mõis.[2]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad olid 1621. aastast Martna kihelkonna Rannamõisa (Vogelsang), 1626. aastast Liivimaa Sigulda (Segewold), Ropaži (Rodenpois) ja Allažmuiža (Allasch) mõisaomanik, Karl IX kammerjunkur ja Östergötlandi hertsog Johani kantsler, Kimito ja Nynase vabahärra Gabriel Gustafsson Oxenstierna (1587–1640) ja viimase esimene abikaasa Märta Bielke (1585–1620), kes oli 1600 Linköpingi veresauna ajal hukatud riiginõuniku, Åkeröst pärit Ture Nilsson Bielke (1548–1600) tütar ning Svante Stensson Sture tütretütar. Tema vend Ture Gabrielsson Oxenstierna af Croneborg (1614–1669) oli Ingeri kuberner (u. 1646).

Ta abiellus 12. veebruaril 1643 krahvitar Maria Sofia de la Gardiega (1627–1694), kes oli kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse liikme krahv Jakob De la Gardie (1583–1652) tütar. Abielust sündisid:[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Philipp Scheiding
Eestimaa kuberner
16421646
Järgnev:
Krahv Erik Oxenstierna