Tartu õuekohus

Tartu õuekohus
rootsi k. Dorpats hovrätt
Asutatud	1630
Peakorter	Tartu õuekohus 1630–1701 Tartus ja Liivimaa õuekohus 1701–1889 Riias
Asukoht	Tartus, Laia ja Rüütli tänava nurgal
Tegevuspiirkond	Liivi-, Ingerimaa kubermang ja Karjala

Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingerimaa kubermang ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.

Tartu õuekohus oli Rootsi suurvõimu ajastul 1630. aastal kuningas Gustav II Adolfi käsul avatud Rootsi Kuningriigi kolmas õuekohus Svea õuekohtu (1614) ja Rootsi Soome alade Turu õuekohtu (1623) järel, mis loodi Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkuberner Johan Skytte juhtimisel toimunud ulatusliku kohtureformi tulemusena.

Esimese astme kohtuks oli maakohus (Tartus Tartu maakohus – Dorpats häradsrätt), mille apellatsiooniastmena toimis kuni 1639. aastani lossikohus (Tartus Tartu lossikohus), kuid olulisemates asjades toimis esimese astme kohtuna ka Tartu õuekohus. Tartu lossikohus teostas järelevalvet kohtuotsuste täitmise üle, kuid 1639. aastal lossikohus likvideeriti. Õuekohus oli edasikaebeinstantsiks ka Tartu Ülikooli asutamisel 1632. aastal loodud Tartu ülikoolikohtule.^[1]

Õuekohus pidi algselt läbi vaatama kõik surmanuhtlusega seotud kohtuotsused, st neid ei täidetud enne, kui apellatsioonikohus need heaks kiitis. Apellatsioonikohtus otsustasid juristid, kes said parandada kohalikke ebaõigeid kohtuotsuseid. Seetõttu võidi apellatsioonikohtus leevendada madalama astme kohtute karme kohtuotsuseid. Apellatsioonikohus tegi otsuseid ka kriminaalasjades, kus aadlik oli kaotanud elu, au, aadlivabaduse, vara või pärimisõigused, samuti aadlike vaheliste duellide ja muude kakluste juhtumites.

Rootsi aegse Rootsi Liivimaa ja Ingerimaa alade Tartu õuekohtu koosseisu kuulusid kohtu eesistuja ehk president, selle asetäitja ehk asepresident, viis assessorit aadlike hulgast ja kuus õpetatud assessorit, õuekohtu kantselei koosseisus töötasid fiskaal, saksa ja rootsi sekretär ning kaks kirjutajat^[2]^[3].

Hiljem loodi Rootsile kuulunud aladel veel Göta õuekohus (1634) Jönköpingis ja Vaasa õuekohus (1775) Vaasas. Õuekohtud olid Rootsis kõrgeimaks kohtuks kuni riigikohtu loomiseni 1789.

Põhjasõja ajal viidi Tartu õuekohus ohu kartuses 1702.–1703. aastal Riiga ja muutus Liivimaa õuekohtuks.

Kohtuliikmed

Tartu õuekohtu presidendid

Ametiaastad	Pilt	Nimi	Eluaastad	Märkused
1631–....	puudub	vabahärra Peder Eriksson Sparre	1592–1647	Göta õuekohtu president 1646–1647
1634–1642		Philipp von Scheiding	1578–1646
1646–1647		vabahärra Gabriel Gabrielsson Oxenstierna^[4]	1618–1647
1647–1661^[5]		vabahärra Gustaf Nilsson Bielke	1608–1661
1661–1664	puudub	Gustaf Johanson Rosenhane	1619–1684
....–1665	puudub	Carl Mörner	1605–1665	Göta õuekohtu president 1662–1665
1664–1665	puudub	vabahärra Johan Nilsson Gyllenstierna	1617–1690	Svea õuekohtu president 1668–1673
1665–1679		vabahärra Lars Claesson Fleming	1621–1699
1679–...		krahv Pontus Fredrik De la Gardie	1630–1692
1685–1691^[6]		vabahärra Lars Claesson Fleming	1621–1699
1695–1699		krahv Carl Bonde	1648–1699^[7]
1705–...	puudub	krahv Carl Gustaf Frölich	1637–1714

Tartu õuekohtu asepresidendid

Ametiaastad	Pilt	Nimi	Eluaastad
1630–1631	puudub	Thomas von Ramm	surnud 1631
1631–....	puudub	Johann von Ulrich	1572–1642
1644^[küsitav]^[8]–1648	puudub	Engelbrecht von Mengden	1587–1648
1648–1649		Göran/Georg Stiernhielm^[9]^[10] (sv)	1598–1672
1649–...	puudub	Wilhelm von Ulrich	1604–1661
1652–....	puudub	Conrad von Wangersheim	1619–1668
1668–....	puudub	Johan Christopher Scheiding	1634–1685
1669–....	puudub	Axel von Rosen	1624–1679
1677–....	puudub	Gerhard von Lode	maetud 1711
1685–....	puudub	Johannes Stiernstråle	1607–1686
1687–....	puudub	Christoph von Stegelinge	1607–1686
	puudub	Kaspar von Ceumern	1612–1692
1698–1704^[11]	puudub	Justus von Palmenberg	1652–1714^[12]
1706^[13]–....	puudub	Hinrich Witte von Schwanenberg	1647–1710

Tartu õuekohtu assessorid

Heinrich Hein (1590–1666)
1630 Johann Derenthal (1585–1630)
1630–1656^[14], Georg Stiernhielm (1598–1672)
Lars Larsson, Tartu õuekohtu assessor^[15]
Hieronymus von Birckholtz till Yllänne (u. 1595–1639)^[16]
^[17]Paul von Helmersen (1603–1657)
Fabian von Plater (suri 1656)
1637/1639–1640, Johan Flygell (1603–1662)^[18], aadeldatult 1647. aastast (Johann von Flügell^[19]), kuid Rootsi rüütelkonda mitteintodutseeritud^[20]
1644– , Lars Larsson Lilliefelt (surnud u. 1667)
1650– , Johannes Stiernstråle (1607–1686)
Henrik Albedyl (1610–1677)
Hermann von Samson (1619–1678), Tartu õuekohtu assessor^[21]
Gustaf Carlhjelm (1657–1692)
^[22]Caspar von Ceumern (1669–1729)
1663–1670, Andreas Stiernhöök (1634–1686)^[23]
Henrik Dinggrafwen (surn. 1686)^[24]
Bengt Queckfeldt^[25]
1687– , David Cunitius, aadeldatult 1689 David Cunitz (1652–1689)
1687– , Johann Reinhold von Patkul (1660–1707)
1695– , Karl Lund
1695– , Johan Enanderhielm (1660–1732)
1695– , Isak Silfverstråle (1665–1716)
1695–1701: Nils Duncanus (surn. 1701)^[26], Liivimaa sõjakomissar
Johann Heinrich von Ellswich
Herman Georg Trautwetter
u 1703 , Christian von Albin^[27]
1704– , Otto Reinhold Strömfelt (1679–1746)

Sekretärid

Paul von Helmersen (1603–1656)
1655– : Johann von Helmersen (suri enne 1673)
u 1663–u.1676: Johannes Carstens (1624–1679)

Ülemfiskaalid

u 1637 Valerius Transeus

Vaata ka

Tallinna linnusekohus – rootsiaegne riiklik üldkohus Tallinnas

Viited

↑ "Tartu Maakohus: Kohtupidamine Tartus". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. aprill 2004. Vaadatud 6. aprillil 2010.
↑ Arvo Tering. Tartu ülikooli osa Eesti- ja Liivimaa haritlaskonna kujunemises XVII sajandil ja XVIII sajandi algul, "Keel ja Kirjandus" 1982, nr. 11, lk 592
↑ 1634. aasta Rootsi valitsemiskorralduse § 8
↑ Fredrik Carl Boye af Gennäs: Riksdags-historien, ifrån 1627 til och med 1823. 2 deler, Stockholm 1825, lk 66–68
↑ Bielke, Gustaf (1618-1661), akatemiasampo.fi
↑ Lars Fleming, Rootsi elulooline leksikon, vaadatud 17.12.2025
↑ Carl Bonde. Född:1648-10-11, Död:1699-12-16, sok.riksarkivet.se
↑ Welling, Gotthard (1579-1656) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
↑ Göran Olofsson, adlad Stiernhielm, www.adelsvapen.com
↑ Raimo Raag. Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal, Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 82. Tallinn, Emakeele Selts, lk 57
↑ Anders Anton von Stiernman, Swea och Götha Höfdinga-Minne, Volume 2, s. 390, 1745
↑ Justus Riesenwinckel, adlad och friherre von Palmenberg, till Martzen och Grosdohn i Bersons socken i Livland. Född i Riga. Adlad 1687. President i hovrätten i Dorpat 1697-11-08, www.adelsvapen.com
↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 327
↑ Raimo Raag. Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal, Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 82. Tallinn, Emakeele Selts, lk 57
↑ Jakob Fougt teguvus Narva bürgermeistrina – Ajalooline Ajakiri, 1934 nr. 1, lk 20
↑ von Birkholtz, Hieronymus (-1639), akatemiasampo.fi
↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 121
↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 92
↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor, Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 76
↑ hilisem Riia bürgermeister, 1655 ja Liivimaa maanõunik, 1660
↑ J. Siebmachers grosses und allgemeines Wappenbuch. Bd. 3. Abt. 11., Der Adel der russischen Ostseeprovinzen. Teil 1, Die Ritterschaft. 2. Nürnberg: Bauer & Raspe, 1898. s. 322
↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor, Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 44
↑ Stiernhöök, Anders (1634-1686), akatemiasampo.fi
↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor, Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 53
↑ Queckfeldt, Bengt, akatemiasampo.fi
↑ Duncanus, Nils (-1701), akatemiasampo.fi
↑ Saaga TLA.31.1.15:12

Kirjandus

Walter von Koskull: Kungliga Dorpats hovrätt under stora nordiska kriget / Historisk tidskrift för Finland, 43 (1958) pp. 148
Friedrich Konrad Gadebusch: Livländische Jahrbücher Dritter Theil von 1630 bis 1710, lk 8-9
Arvo Tering: Über die Juristenausbildung der Mitglieder des Hofgerichts in Dorpat (Tartu) 1630–1710. – Tartu Ülikooli Toimetised. Vihik 868; Iz istorii juridicheskogo obrazovania v Estonii v XVII–XIX vv. Tartu 1989
Pia Letto-Vanamo & Heikki Pihlajamäki: Funktionen des Livländischen Hofgerichts (1630–1710): Bericht über ein Forschungsprojekt, 129–146 in Jörn Eckert & Kjell Åke Modéer: Geschichte und Perspektive des Rechts im Ostseeraum (2002).
" .... dass kein Theil mit Billigkeit zu klagen Ursache habe": Die schwedische Hof- und Untergerichtsreform der Jahre 1630/32 in Livland und das Schicksal der bäuerlichen Gerichtsbarkeit. Studien zur Alten Forschung, in Nils Jörn, Bernhard Diestelkamp & Kjell Åke Modéer, Integration durch Recht, Köln: Böhlau, 2003, 197–213.
Ralph Tuchtenhagen: Tartu õuekohus Rootsi Läänemere-provintside poliitika koostisosana 1629–1710./ Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil (2. osa). Koostanud Enn Küng Eesti Ajalooarhiivi toimetised. 12 (19), 2006, ISBN 9985858476 lk 363–395
Ralph Tuchtenhagen: Das Dorpater Hofgericht als Bestandteil der schwedischen Politik gegenüber den Ostseeprovinzen 1629–1710. / Die baltischen Länder und der Norden : Festschrift für Helmut Piirimäe zum 75. Geburtstag. Nordistica Tartuensia. Tartu, 2005, 13, ISBN 9789949132089 lk 114–151 ELNETis

[1] "Tartu Maakohus: Kohtupidamine Tartus". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. aprill 2004. Vaadatud 6. aprillil 2010.

[2] Arvo Tering. Tartu ülikooli osa Eesti- ja Liivimaa haritlaskonna kujunemises XVII sajandil ja XVIII sajandi algul, "Keel ja Kirjandus" 1982, nr. 11, lk 592

[3] 1634. aasta Rootsi valitsemiskorralduse § 8

[4] Fredrik Carl Boye af Gennäs: Riksdags-historien, ifrån 1627 til och med 1823. 2 deler, Stockholm 1825, lk 66–68

[5] Bielke, Gustaf (1618-1661), akatemiasampo.fi

[6] Lars Fleming, Rootsi elulooline leksikon, vaadatud 17.12.2025

[7] Carl Bonde. Född:1648-10-11, Död:1699-12-16, sok.riksarkivet.se

[8] Welling, Gotthard (1579-1656) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

[9] Göran Olofsson, adlad Stiernhielm, www.adelsvapen.com

[10] Raimo Raag. Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal, Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 82. Tallinn, Emakeele Selts, lk 57

[11] Anders Anton von Stiernman, Swea och Götha Höfdinga-Minne, Volume 2, s. 390, 1745

[12] Justus Riesenwinckel, adlad och friherre von Palmenberg, till Martzen och Grosdohn i Bersons socken i Livland. Född i Riga. Adlad 1687. President i hovrätten i Dorpat 1697-11-08, www.adelsvapen.com

[13] Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 327

[14] Raimo Raag. Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal, Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 82. Tallinn, Emakeele Selts, lk 57

[15] Jakob Fougt teguvus Narva bürgermeistrina – Ajalooline Ajakiri, 1934 nr. 1, lk 20

[16] von Birkholtz, Hieronymus (-1639), akatemiasampo.fi

[17] Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 121

[18] Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 92

[19] Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor, Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 76

[20] sem Riia bürgermeister, 1655 ja Liivimaa maanõunik, 1660

[21] J. Siebmachers grosses und allgemeines Wappenbuch. Bd. 3. Abt. 11., Der Adel der russischen Ostseeprovinzen. Teil 1, Die Ritterschaft. 2. Nürnberg: Bauer & Raspe, 1898. s. 322

[22] Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor, Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 44

[23] Stiernhöök, Anders (1634-1686), akatemiasampo.fi

[24] Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor, Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 53

[25] Queckfeldt, Bengt, akatemiasampo.fi

[26] Duncanus, Nils (-1701), akatemiasampo.fi

[27] Saaga TLA.31.1.15:12

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

[21]

[22]

[23]

[24]

[25]

[26]

[27]