Tartu õuekohus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.

Tartu õuekohus oli Rootsi suurvõimu ajastul 1630. aastal kuningas Gustav II Adolfi käsul avatud Rootsi Kuningriigi kolmas õuekohus Svea õuekohtu (1614) ja Soome Suurvürstkonna Turu õuekohtu (1623) järel, mis loodi Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkuberner Johan Skytte juhtimisel toimunud ulatusliku kohtureformi tulemusena. Esimese astme kohtuks oli maakohus (Tartus Tartu maakohusDorpats häradsrätt), mille apellatsiooniastmena toimis kuni 1639. aastani lossikohus (Tartus Tartu lossikohus), kuid olulisemates asjades toimis esimese ast­me kohtuna ka Tartu õuekohus. Õuekohus oli edasikaebeinstantsiks ka Tartu Ülikooli asutamisel 1632 loodud Tartu ülikoolikohtule.[1]

Hiljem loodi Rootsile kuulunud aladel veel Göta õuekohus (1634) Jönköpingis ja Vaasa õuekohus (1775) Vaasas.

Õuekohtud olid Rootsis kõrgeimaks kohtuks kuni riigikohtu loomiseni 1789.

Põhjasõja ajal viidi Tartu õuekohus ohu kartuses 17021703. aastatel Riiga ja muutus Liivimaa õuekohtuks.

Kohtuliikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Presidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Ametiaastad Pilt Nimi Eluaastad Märkused
1631–.... puudub vabahärra Peder Eriksson Sparre 1592-1647 Göta õuekohtu president 1646–1647
1634–1642 Portrait of Philip von Scheidin.jpg Philipp von Scheiding 1578–1646
1646–1647 Oxenstierna, Gabriel Gabrielsson.jpg vabahärra Gabriel Gabrielsson Oxenstierna[2] 1618–1647
1647–1661 Gustaf Bielke.jpg vabahärra Gustaf Nilsson Bielke 1608–1661
1661–1664 puudub Gustaf Johanson Rosenhane 1619–1684
....–1665 puudub Carl Mörner 1605–1665 Göta õuekohtu president 1662–1665
1664–1665 puudub vabahärra Johan Nilsson Gyllenstierna 1617–1690 Svea õuekohtu president 1668–1673
1665–... Lars Fleming af Liebelitz DKE.jpg vabahärra Lars Claesson Fleming 1621–1699
1679–... Pontus Fredrik De la Gardie, 1630-1692, greve, friherre, riksråd, generalguvernör, president - Nationalmuseum - 39368.tif krahv Pontus Fredrik De la Gardie 1630–1692
1695–1699 Count Carl Bonde af Björnö 1648-1699.jpg krahv Carl Bonde 1648–1699
1705–... puudub krahv Carl Gustaf Frölich 1637–1714

Asepresidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Ametiaastad Pilt Nimi Eluaastad Märkused
1630–1631 puudub Thomas von Ramm surnud 1631
1631–.... puudub Johann von Ulrich 1572–1642
1644–1648 puudub Engelbrecht von Mengden 1587–1648
1648–1649 Georg Stiernhielm, 1598-1672.jpg Georg Stiernhielm 1598–1672
1649–... puudub Wilhelm von Ulrich 1604–1661
1652–.... puudub Conrad von Wangersheim 1619–1668
1668–.... puudub Johan Christopher Scheiding 1634–1685
1669–.... puudub Axel von Rosen 1624–1679
1677–.... puudub Gerhard von Lode maetud 1711
1685–.... puudub Johannes Stiernstråle 1607–1686
1687–.... puudub Christoph von Stegelinge 1607–1686
puudub Kaspar von Ceumern 1612–1692
1698–.... puudub Justus von Palmenberg surnud 1714
1706–.... puudub Hinrich Witte von Schwanenberg surnud 1710


Assessorid[muuda | muuda lähteteksti]

Sekretärid[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemfiskaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tartu Maakohus: Kohtupidamine Tartus
  2. Fredrik Carl Boye af Gennäs: Riksdags-historien, ifrån 1627 til och med 1823. 2 deler, Stockholm 1825, lk. 66–68
  3. Saaga TLA.31.1.15:12

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Walter von Koskull: Kungliga Dorpats hovrätt under stora nordiska kriget / Historisk tidskrift för Finland, 43 (1958) pp. 148
  • Friedrich Konrad Gadebusch: Livländische Jahrbücher Dritter Theil von 1630 bis 1710, lk. 8-9
  • Arvo Tering: Über die Juristenausbildung der Mitglieder des Hofgerichts in Dorpat (Tartu) 1630–1710. – Tartu Ülikooli Toimetised. Vihik 868; Iz istorii juridicheskogo obrazovania v Estonii v XVII–XIX vv. Tartu 1989
  • Pia Letto-Vanamo & Heikki Pihlajamäki: Funktionen des Livländischen Hofgerichts (1630–1710): Bericht über ein Forschungsprojekt, 129–146 in Jörn Eckert & Kjell Åke Modéer: Geschichte und Perspektive des Rechts im Ostseeraum (2002).
  • “ .... dass kein Theil mit Billigkeit zu klagen Ursache habe“: Die schwedische Hof- und Untergerichtsreform der Jahre 1630/32 in Livland und das Schicksal der bäuerlichen Gerichtsbarkeit. Studien zur Alten Forschung, in Nils Jörn, Bernhard Diestelkamp & Kjell Åke Modéer, Integration durch Recht, Köln: Böhlau, 2003, 197–213.
  • Ralph Tuchtenhagen: Tartu õuekohus Rootsi Läänemere-provintside poliitika koostisosana 1629–1710./ Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil (2. osa). Koostanud Enn Küng Eesti Ajalooarhiivi toimetised. 12 (19), 2006, ISBN 9985858476 lk. 363–395
  • Ralph Tuchtenhagen: Das Dorpater Hofgericht als Bestandteil der schwedischen Politik gegenüber den Ostseeprovinzen 1629–1710. / Die baltischen Länder und der Norden : Festschrift für Helmut Piirimäe zum 75. Geburtstag. Nordistica Tartuensia. Tartu, 2005, 13, ISBN 9789949132089 lk. 114–151 ELNETis