Pestalozzi pedagoogika

Allikas: Vikipeedia

Pestalozzi pedagoogika on pedagoogika meetod, mis on nimetuse saanud selle rajaja Šveitsi pedagoogi Johann Heinrich Pestalozzi (17461827) järgi.

Pestalozzi pedagoogika lähtub protestantismi ideedest ja on kristlik. Pestalozzi sai oma meetodi väljaarendamisel palju mõjutusi Jean-Jacques Rousseau'lt. Õpetamisel lähtutakse sellistest põhimõtetest nagu kaastunne, vastutus, mõistmine, usaldus, sallivus ja solidaarsus. Suurt rõhku pannakse töökasvatusele ja laste iseseisvusele. Pestalozzi on rõhutanud, et pedagoogiline tegevus peab algama juba perekonnast. Kool saab olla vaid selle tegevuse jätkaja.

Pestalozzi meetod oli kasutusel ka Aarau kantonikoolis, kus õppis Albert Einstein, ning usutavasti soodustas see temal probleemide kujustamise protsessi ja "mõtteeksperimentide" kasutamist. Einstein on öelnud oma õpingute kohta Aaraus: "See pani mind aru saama, kuipalju kõrgem on iseseisval tegutsemisel ja isiklikul vastutusel põhinev õpetamine võrreldes sellega, mis toetub välisele autoriteedile."[1]

Pestalozzi ja Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis Pestalozzi koole praegu ei ole. Eesti haritlaste – koolmeistrite, heliloojate, kirjameeste – õpetamisel ja kasvatamisel rahvusliku ärkamise ajal 19. sajandil tähtsat osa etendanud Jānis Cimze (1814–1881) järgis enda juhitud kihelkonnakooliõpetajate seminaris Pestalozzi pedagoogika põhimõtteid. Ka Johannes Käis (1885–1950) ja Peeter Põld (1878–1930) on Pestalozzi ideedest mõjutusi saanud. Euroopa Nõukogu rahastamisel korraldatakse igal aastal õpetajatele ja haridusega seotud inimestele Pestalozzi koolitusi, millest viimasel ajal on hakanud osa võtma ka Eesti õpetajad. Seminare on aasta jooksul arvukalt ja need on osavõtjatele tasuta. Osalemiseks tuleb leida vaid endale sobiv ja huvipakkuv koolitus ning kandideerida.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Walter Isaacson. Einstein: His Life and Universe. Simon & Schuster: New York, 2007, lk 65.
  2. Airi Tamm. Euroopa rahastab Pestalozzi koolitusi. - Õpetajate Leht, 30. mai 2008.[1][alaline kõdulink]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Johann Heinrich Pestalozzi. Pestalozzi elavad sõnad. Valik J. H. Pestalozzi teostest. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1927.
  • Pestalozzi. Elukäik ja ilmavaade. 100. surmapäevaks. Toimetanud Võru Õpetajate Seminar. Võru: Võru Õpetajate Seminar, 1927.

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aleksander Elango. "J. H. Pestalozzi ja Eesti" - Tagasivaade. Valik publitseeritud artikleid 1928-2000. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001. ISBN 9985566165 Lk 232-240.
  • Helga Kurm. "J.H. Pestalozzi elu ja vaated". - Kalender 1996. Tallinn, 1995. Lk 50-54.
  • Helga Kurm. "Johann Heinrich Pestalozzi 1746-1827". - Õpetajate Leht, 19. jaanuar 1996, lk 10.
  • Lembit Andresen. "Pestalozzi ja Eesti. J. H. Pestalozzi kaudmõjud Eesti- ja Liivimaa rahvakoolide arengule 19. sajandi kahel esimesel aastakümnel". - Haridus. Eesti pedagoogilise üldsuse ajakiri, 2002 nr 1, lk. 59-61.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]