Palverännukirik

Toulouse'i Saint-Sernini palverännukiriku põhiplaan - altariruum, kooriümbriskäik ja kabelipärg paiknevad ülal, lõunapoolne transept paremal

Palverännukirik on keskaegne, romaanikas kõige selgemalt eristuv kirikutüüp, milliseid püstitati palverännuteele – enamik neist paikneb Prantsusmaal ja Hispaanias ja need on seotud keskaja populaarseima palverännumarsruudi Jaakobiteega. Eri piirkondades paiknevad palverännukirikud on oma funktsionaalselt ülesehituselt sarnased. See on seotud nende eesmärgiga vastu võtta võimalikult palju palverändureid. Ka detailides moodustavad keskaegsed palverännukirikud teatud sarnaste joontega rühma, mida on seletatud sellega, et palveränduritega koos liikus kiiresti edasi teave teiste ehitiste ja nende dekoori kohta.

Arhitektuur

Romaani palverännukirikud on enamasti viie-, harvem kolmelöövilised basiilikad kolmelöövilise transepti ja mitmelöövilise kooriruumiga. Välimised löövid moodustavad koori ümber paikneva kooriümbriskäigu. Samasugune liikumistee paiknes ka transeptide lõppudes. Kooriümbriskäigu ümber võis paikneda kabelipärg, samuti võisid transepti külglöövi avanevad kabelid paikneda transeptiharude idaküljel. Selline siseruumi korraldus võimaldas palveränduritel läbida kogu kirik nii, et siseneti ühest läänefassaadi kõrvalportaalist ja väljuti teisest, nii said palverändurite massid külastada kirikut ja austada selles asuvaid reliikviaid ilma kirikus toimuvaid korralisi jumalateenistusi segamata. Mõnedes palverännukirikutes (Conques) olid pikihoone empoorid kohandatud palverändurite majutamiseks.

Näiteid romaani palverännukirikutest:

• Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik
• Toulouse'i Saint-Sernini basiilika
• Vezelay Sainte-Marie-Madeleine'i basiilika
• Santiago de Compostela katedraal

Vaata ka

• Palverännukoht