Kuup-karikkapiteel

Allikas: Vikipeedia
Vasakpoolne kapiteel on kuup-karikkapiteel, parempoolne varagooti karikkapiteel, lehtkapiteeli variandis
Väänladekooriga kapiteel Magdeburgi toomkirikus

Kuup-karikkapiteel ehk plokk-karikkapiteel (saksa keeles Kelchblockkapitell) on hilisromaanikas levinud kapiteelitüüp, mille puhul kapiteeli alumine osa tõuseb ümaralt või hulknurkselt sambalt peekri või karika kupa taoliselt laienedes, kuid ülemine osa peegeldab oma nelinurkse ploki taolise üldvormiga selle peale toetuva kaarekivi või talumi kuju. On alati kaunistatud raiddekooriga, mis kujutab põimornamenti, palmeti-, lehe- või väänlamotiive.[1]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Kuup-karikkapiteel arvatakse olevat tuletatud kuup- või trapetskapiteelist, mille nurkades eenduvad üldvormist esiletungivate väänalde või lehtede tipud. Vähemalt osadel juhtudel on nähtud selles ka korintose kapiteeli ülimalt lihtsustatud kuju. Varaseid vorme kuup-karikkapiteelist on leitud näiteks 1151. aastal pühitsetud Schwarzrheindorfi kiriku kääbusgaleriides. Väljakujunenuma vormiga varaseid näiteid leiab Gelnhauseni pfaltsi varemeis, need on loodud pärast 1190. aastat ja seal on esilekummuvaile palmetilehvikuile antud juba tuntavalt nurgeline kuju. Rikkalikemas valikus erineva kujundusega kapiteele on Magdeburgi toomkiriku 1230. aastatel valminud kooriümbriskäigus ja Naumburgi toomkirikus, mis pärineb ajast enne 1242. aastat, mõlemal juhul on dekoor sügavalt välja nikerdatud, mõjub ažuurse vormina tühja kapiteelituuma ümber ja loob hõrgu valguse ja varju mängu.[2]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Kapiteelitüüp oli levinud 12. sajandi keskpaigast Alam-Reinimaal, Prantsusmaa aladest ainult loodeosas Laoni ja Tournai piirkonnas, kuid juba 12. sajandi teisel poolel levis üle Prantsusmaa gooti karikkapiteeli vorm.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]