Kuupkapiteel
Kuupkapiteel ehk täringkapiteel, ka vürfelkapiteel (saksa keeles Würfel 'täring') on romaani kunstis kasutatud kapiteelitüüp, mille enam-vähem kuubikujulise keha neli alumist nurka on ümardatud.[2]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Kuupkapiteeli lähtekeha on üks ehituskivi ehk kvaader. Alumiste nurkade ümardamisega tekib sujuv üleminek ruudult ringile[3] ja kapiteeli külgedele moodustuvad poolringjad või kilbikujulised pinnad. Kuupkapiteel võib olla nii dekoorita kui ka kaunistatud lamereljeefse raiddekooriga.
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
-
Kuupkapiteel 11. sajandi teisest poolest -
Kuupkapiteel kaheksatahulisel sambal Maastrichtis -
Raiddekooriga kuupkapiteel -
Raiddekooriga kuupkapiteel Lügde Kilianskirches -
Raiddekooriga kuupkapiteel Lundi toomkiriku krüptis -
Schaffhauseni kloostrikiriku interjöör -
1200. aastatest pärineva palee arkaadid Bad Wimpfenis -
13. sajandi Püha Václavi kiriku krüpti kapiteelid Stará Boleslavis
_westwerk_zuidtoren,_oostwand,_noordzuil._-_Maastricht_-_20146404_-_RCE.jpg)
.jpg)
_in_Bad_Wimpfen._02.jpg)
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Kuupkapiteel esineb ennekõike Saksamaa romaanikas, aga kohati ka Põhja-Itaalias, Prantsusmaa piirkondadest Elsassis ja Lotringis, Normandias ning Inglismaal.[4][5]
Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Kuupkapiteeli täpne tekkelugu või -päritolu on teadmata ja jäänud oletuslikuks. Võimalikeks varaseimateks esinemiskohtadeks on pakutud erinevaid piirkondi, näiteks Lombardiat või Bütsantsi-aegset Armeeniat. Ka kapiteeli põlvnemine puitehitise detalidest on kõne alla tulnud.
Kuupkapiteel ilmus ehitistesse 10. sajandi lõpu romaanikas. Tolleaegsed kapiteelid olid kaunistamata ja ehitistes prevaleeris terve 11. sajandi jooksul nende vormiselgus ja ühtsus[6]. Stiil muutus 11. sajandi lõpuks, kuupjas ümardatud nurkadega üldvorm säilis, kuid kapiteelid kaeti tihedalt lamereljeefsete kaunistustega, milleks võisid olla akantus-, palmeti- ja muud stiliseeritud taimemotiivid, põim- või muu geomeetriline ornament ja figuraalsed kaunistused, mis kujutasid inimesi või fantastilisi loomi.
Umbes 1065. aasta paiku ilmus dekoori kaunistus, mille puhul kuupkapiteeli kilbikujulistele külgedele lisati kaunistusena väiksemad kilbikujulised plaadid. Hilisromaanikas esines sageli taas lihtne kaunistamata kuupkapiteel.[7]
Kuupkapiteeli edasiarendus oli kaksiskuupkapiteel (Doppelwürfelkapitell)[8] kahe paaris paikneva kilbikujulise detailiga igal külje jaoks , ka voltkapiteeli on peetud kuupkapiteeli edasiarenduseks.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Chapiteau. - Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle
- ↑ Bauteiltypologie: Würfelkapitell. – urbs-mediaevalis.de
- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
- ↑ Bauteiltypologie: Würfelkapitell. – urbs-mediaevalis.de
- ↑ Heinrich L. Nickel: Untersuchungen zur spätromanischen Bauornamentik Mitteldeutschlands
- ↑ Bauteiltypologie: Würfelkapitell. – urbs-mediaevalis.de
- ↑ Kunstiajaloo oskussõnastik. Tartu, 1927
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kuupkapiteel |