PISA

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

PISA ehk rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm (Program for International Student Assessment) on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni poolt nii liikmesriikides kui ka mitteliikmesriikides läbiviidav ülemaailmne uurimus, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste õpitulemuslikkust lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas. Esmakordselt viidi PISA testimine läbi 2000. aastal ja pärast seda on seda korratud iga kolme aasta tagant. PISA eesmärk on parandada hariduspoliitikat ja tulemusi.[1]

PISA tutvustusvideo (inglise keeles)[2] 

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

PISA on suurim ja tuntuim haridusuuring maailmas. Selle algatas 1980. aastate teises pooles Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) eesmärgiga parandada hariduse kvaliteeti OECD riikides.[3]Esimene PISA-test tehti 2000. aastal ning on korratud iga kolme aasta järel. Esimeses PISA-testis osales õpilasi 32 riigist ning testi pearõhk oli lugemisel. Eesti osales esimest korda PISA uuringus 2006. aastal, mil rõhuasetus oli loodusteadustel. PISA on toimunud kuuel korral, millest Eesti on osalenud neljal korral. Algselt läbi viidav uuring, mis fokuseerus vaid OECD riikidele, kuid hiljem otsustati laiendada ka mitteliikmesriikidele.[4]

AASTA PÕHIRÕHK OSALENUD RIIKIDE ARV (mitteliikmesriigid) OSALENUD RIIKIDE ARV (OECD) OSALENUD ÕPILASTE ARV EESTI OSALUS
2000 lugemine 15 28 ca 265 000 ei osalenud
2003 matemaatika 11 30 ca 275 000 ei osalenud
2006 loodusteadus 27 30 ca 400 000 osales
2009 lugemine 51 34 ca 470 000 osales
2012 matemaatika 31 34 ca 510 000 osales
2015 loodusteadus 35 37 ca 540 000 osales

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

PISA peamine eesmärk on hinnata õpilaste kompetentsust, mis aitab neid koolile järgnevas elus aktiivselt osaleda. PISA hindab õpilaste suutlikkust rakendada oma oskusi ja teadmisi elulistes situatsioonides, nii isiklikes, sotsiaalsetes kui ka globaalsetes olukordades. Terminit „kirjaoskus“, kasutatakse seetõttu, et rõhutada õpilase teadmiste kasutamise oskust igapäevaelus. Näiteks funktsionaalses lugemises selgitatakse õpilase oskust teavet hankida, hinnata, diagramme lugeda, leida seoseid tekstis, tõlgendada, järeldada jne.[5] PISA uuringu eesmärk on hinnata teadmisi (1000 punkti skaalaga[6]), mida on võimalik rakendada päriselus esile tulevate probleemide lahendamises. PISA uuringuga püütakse mõõta, kui hästi on noored omandanud teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud edukate ühiskonnaliikmetena toimimiseks. Õpilased ei saa kõike eluks vajalikku omandada koolist. Selleks, et olla elus efektiivne õppija ka eluskestvas õppe kontekstis, on vaja mitte ainult teadmisi ja oskusi vaid ka arusaamu, miks ja kuidas õpitavat omandada. PISA mõõdab õpilaste teadmisi ning PISA palub õpilastel anda teavet oma õpimotivatsiooni, iseendaga seotud arvamuste ja oma õpistrateegiate kohta.[7]

Korraldus[muuda | muuda lähteteksti]

PISA programmi juhib Pariisis asuv OECD sekretariaat ning prioriteedid paneb paika liikmesriikide esindajatest koosnev PISA Ülemkogu. Testi korraldamise eest hoolitseb rahvusvaheline konsortsium, kuhu kuulusid erinevad organisatsioonid, kes vastutasid uuringu eri etapi eest - valimi koostamise ja testi korraldamise eest, testide lingvistilise kontrolli korraldamise ja nende originaalile vastavuse kontrollimise eest, küsimustike koostamise jne eest.[8] Eesti osalemise PISA uuringus otsustab ja uuringut rahastab Haridus- ja Teadusministeerium, uuringu viib läbi SA Innove.[9]

Hindamine[muuda | muuda lähteteksti]

Valim[muuda | muuda lähteteksti]

Valimi koostamisel arvestatakse poiste ja tüdrukute, maa- ja linnakoolide proportsioone, koolide õppekeeleti jagunemist jms, et tagada valimi esinduslikkus riigi õpilaste suhtes. Riikidele antakse konkreetsed juhised, milliseid koole või õpilasi saab valimist välja jätta. Samuti selgitatakse välja proportsioon õpilaskonnast, mida valim peab katma. Rahvusvahelise uurimuse paikapidavuse jaoks on väga tähtis, et iga osalev riik peab rangelt kinni valimile esitatavatest nõudmistest. Õpilaste osalustase peab olema vähemalt 85% (2012. aastal Eesti vastav protsent 93%) õpilaste seas, kelle poole pöörduti ning sama näitaja koolide seas peab olema vähemalt 85% (Eesti 100%). Valimi nimekirja kantud õpilastest tohib välja jätta maksimaalselt 5% (Eesti 2,33%). On väga oluline, et riigid järgivad protseduurireegleid, ainult sel viisil on tulemused võrreldavad. [5]

Testi sooritamine[muuda | muuda lähteteksti]

Õpilased teevad 2-tunnilist testi, mis sisaldab küsimusi nii peamisest hinnatavast kirjaoskusest kui ka väiksema mahuga hinnatavatest kirjaoskustest. Neid oskusi hinnatakse ülesannete abil, mis tavaliselt sisaldavad teksti, diagrammi, tabelit või skeemi, kusjuures infoallikad kirjeldavad reaalse elu situatsiooni. Pärast ülesannete lahendamist täidavad õpilased küsimustiku oma suhtumistest teemasesse (nt loodusteadusesse või lugemisse) ja taustast. Koolijuhid täidavad samuti küsimustiku, millega kogutakse infot kooli kohta: töötajate arv, õpetajate hoiakud, kooli ja õpetajate iseseisvus, info kooli ressursside, praktikate, põhimõtete kohta jne.[5]

Matemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Matemaatiline kirjaoskus hõlmab võimet näha matemaatika vahenditega lahendatavaid elulisi probleeme ja oskust sõnastada need matemaatika keeles; oskust lahendada saadud matemaatiline mudel ja suutlikkust tõlgendada saadud matemaatilist tulemust probleemi elulises kontekstis.[10]

Lugemine[muuda | muuda lähteteksti]

Funktsionaalne lugemisoskus on kirjalike tekstide mõistmine, kasutamine ja kajastamine ning osadus kirjalike tekstidega selleks, et saavutada oma eesmärke, arendada oma teadmisi ja võimeid ning osaleda ühiskonna elus.[10]

Loodusteadus[muuda | muuda lähteteksti]

Loodusteaduslik kirjaoskus sisaldab arusaamist loodusteaduse mõistetest, samuti oskust rakendada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal teaduslikke järeldusi.[10]

PISA tõlgendamine[muuda | muuda lähteteksti]

PISA tulemused on esitatud kahel viisil – keskmiste punktide ja saavutustaseme järgi: 39-punktine erinevus tulemustes on arvestuslikult võrdne ühe õppeaasta jooksul omandatud teadmistega. Pädevuste omandamisest saab parema ülevaate ka saavutustasemete lõikes. PISA testis võetakse arvesse ka noorte sotsiaal-majanduslikku tausta, mis koosneb elementidest nagu vanemate haridus, kodu jõukus, õpilase kodused õppetingimused. Samuti kodu üldine kultuuriline ning hariduslik suunitlus, mille üheks mõõdupuuks on näiteks raamatute olemasolu.[11]

Saavututase[muuda | muuda lähteteksti]

6, tase

5. tase

RASKED ÜLESANDED Õpilane on suhteliselt kõrgel saavutustasemel ehk tippsooritaja
4. tase

3. tase

KESKMISED ÜLESANDED Õpilane on keskmisel saavutustasemel ehk baastase
2. tase

1.tase

KERGED ÜLESANDED Õpilane on suhteliselt madalal saavutustasemel

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal toimunud testi põhiküsimused olid järgmised:

  1. Noored ja loodusteadused - millised on nende teadmised, oskused ja hoiakud tuleviku vaadates?
  2. Kui hästi on noored valmis eesootavateks väljakutseteks? Kas kool on piisavalt panustanud?
  3. Milline on õppekeskkond heade õpitulemustega riikides?[10]

Tulemused aastal 2015 (15 esikohta)[muuda | muuda lähteteksti]

Jrk Loodusteadus Lugemine Matemaatika
1 556 Singapur 535 Singapur 564 Singapur
2 538 Jaapan 527 Hongkong (Hiina) 548 Hongkong (Hiina)
3 534 Eesti 527 Kanada 544 Macau (Hiina)
4 532 Taipei (Hiina) 526 Soome 542 Taipei (Hiina)
5 531 Soome 521 Iirimaa 532 Jaapan
6 529 Macau (Hiina) 519 Eesti 531 B-S-J-G (Hiina)
7 528 Kanada 517 Korea 524 Korea
8 525 Vietnam 516 Jaapan 521 Šveits
9 523 Hongkong (Hiina) 513 Norra 520 Eesti
10 518 B-S-J-G (Hiina) 509 Uus-Meremaa 516 Kanada
11 516 Korea 509 Saksamaa 512 Holland
12 513 Uus-Meremaa 509 Macau (Hiina) 511 Taani
13 513 Sloveenia 506 Poola 511 Soome
14 510 Austraalia 505 Sloveenia 510 Sloveenia
15 509 Suurbritannia 503 Holland 507 Belgia

Eesti PISA[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti on põhihariduse tulemuslikkuse ja võrdsuse kindlustamise poolest Euroopas tippriik ning maailmas tippu kuuluvate riikide grupis. Väga head tulemused saavutatakse oluliselt tagasihoidlikuma finantsressursiga kui teistes OECD riikides. Eesti põhiharidussüsteemi peetakse maailma parimaks koos Kanada, Taani, Hongkongi ja Macauga (Hiina). Need on riigid ja piirkonnad, kus haridussüsteem kindlustab õpilastele head teadmised ja oskused ning võrdse juurdepääsu haridusele. Eesti on suurendanud tippsooritajate osakaalu kõikides hindamisvaldkondades ja vähendanud nõrkade tulemustega õpilaste osakaalu lugemises. Sarnase muutusega riike on väga vähe. Eesti on kindlustanud võrdse ligipääsu kvaliteetsele ja õpilast toetavale haridusele. Sotsiaalmajandusliku tausta mõju õpilaste tulemustele on üks väiksemaid maailmas ning suur osa nõrga sotsiaal-majandusliku taustaga peredest pärit õpilastest saavutab häid tulemusi. Koolidevahelised erinevused on väikesed, sh ka erinevused maa- ja linnakoolide vahel. Kümne aastaga on silmapaistvalt paranenud poiste funktsionaalne lugemisoskus, mis on kahandanud vahet poiste ja tüdrukute tulemuste vahel. Õppimise aeg koolis on oluliselt lühem, võrreldes teiste osalenud riikidega, kuid väljaspool kooli õppimisele kuluv aeg on hinnanguliselt OECD keskmine. Eesti eesmärk on suurendada aastaks 2018 tippsooritajate hulka.[11]

Eesti 2015 kokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

13. aprillist 8. maini 2015 toimus Eesti koolides PISA 2015 põhitest, mille tulemused avalikustati 2016. aasta detsembris. Eesti osales neljandat korda ning test oli täies mahus elektrooniline. Uuringu peamiseks fookuseks olid loodusteadused.[12] Tulemused on stabiilselt väga head kõikides valdkondades. Suurimaid edusamme on õpilased teinud funktsionaalses lugemises, kasvanud on just poiste lugemisoskus. Eesti kool tagab õpilastele suurepärased teadmised ning hirmuvaba õpikeskkonna. Eesti õpilaste bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia alased teadmised ning oskused on maailmas tipptasemel. Eesti õpilased on Euroopas 1. ja maailmas Singapuri ja Jaapani järel 3. kohal keskmise tulemusega 534 punkti. Varasemaga võrreldes on rohkem õpilasi ehk tippsooritajaid, kes suudavad lahendada keerukaid ja väga keerukaid ülesandeid. [13]Eesti õpilaste tulemused on 2006. aastaga võrreldes oluliselt paranenud. Eesti poiste ja tüdrukute matemaatikaalased teadmised ja oskused ei erine. Madala sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastest 48% said loodusteadustes väga kõrged tulemused. Kodune taust mõjutab õpitulemust väga vähe, vaid 8% ulatuses. Eesti õpilaste tulevikuplaanid ja vaba aeg. IT-valdkond on Eesti 15-aastastele õpilaste hulgas OECD riikidest populaarseim, Eesti tippsooritajatest 12,5% soovib tulevikus selles valdkonnas töötada. Varasemast rohkem õpilasi omab ettekujutust oma tulevikuametist. Kui 2006. aastal 26% õpilastest ei osanud vastata oma tulevikukarjääri kohta, siis 2015. aastal on nende õpilaste osakaal 15%. Kõige populaarsem tulevikuamet oli firma- või ärijuht, millele järgnesid IT-spetsialist, jurist või advokaat, arst, psühholoog, programmeerija ja kokk. Paljud noored nimetasid ka disaineri, muusiku, näitleja ja treeneri ametit. 43% Eesti õpilastest soovib omandada kõrgharidust ehk jõuda kas bakalaureuse, magistri või doktorikraadini. Üle viiendiku õpilastest loodab omandada rakenduskõrghariduse. Eesti õppekeelega koolide õpilased on rohkem orienteeritud akadeemilisele kõrgharidusele, vene õppekeelega koolide õpilaste seas on populaarseim rakenduskõrgharidus. Sport on õpilaste seas populaarne vaba aja veetmise viis. Vaid 5% õpilastest tunnistas, et nad ei tegele mõõduka ega intensiivse füüsilise tegevusega. Võrreldes osalenud riikidega erinevad Eestis õpilaste tulemused kooliti vähe, vaid 16,8% ulatuses. Eesti õpilane kulutab nädalas keskmiselt 1527 minutit õppimisele koolis, mis on vähem kui enamikus OECD riikides. Eesti kool pakub õpilastele palju võimalusi osaleda erinevatel teadusvõistlustel, Eesti on vastava näitaja alusel maailmas 6. kohal. Eestis on maakoolides ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga koolides rohkem arvuteid kui linna- ja tugevama sotsiaalmajandusliku taustaga koolides. Poiste ja tüdrukute lugemissoorituse vahe on küll vähenenud, kuid jätkuvalt suur. Tagasihoidliku lugemisoskusega õpilaste osakaal on poiste seas suurem.[14]

Eesti hariduse mõjutajad[muuda | muuda lähteteksti]

Hea hariduse taga on eelkõige Eesti õpilane, õpetaja ja kool. Eestis väärtustatakse haridust kõrgelt ning põhiharidus on olnud väga tugev juba aastakümneid. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC järgi on ka Eesti 50–60-aastaste põhiharidusega täiskasvanute oskused OECD riikide võrdluses tipptasemel. [12] Eesti haridussüsteem lähtub võrdsuse ja ühtluskooli (comprehensive school) põhimõttest. Lapsi ei valita akadeemiliste võimete alusel ega selekteerita tulemuste alusel. Kooli ülesanne on tagada igaühele parimad õpivõimalused hoolimata perekonna elukohast või sissetulekust. Väga palju tähelepanu pööratakse hariduslike erivajadustega lastele. Eesti koolil ja õpetajal on suur autonoomia. Samal ajal toimib nii kooli kui ka riigi tasandil tulemuslikkuse seire. Riigi tasandil on õppekavas kokku lepitud, millised tulemused peab õpilane saavutama. Eesmärgini jõudmine on professionaalse õpetaja otsustada. Haridus on nii valitsuse kui ka omavalitsuste prioriteet.[15] Hoolimata majanduskriisist suurendas Eesti aastatel 2005–2012 hariduskulutusi õpilase kohta 30%. Eesti õpetajate palk on viimase viie aasta jooksul tõusnud 40%.[14]Eestis väärtustatakse haridust kõrgelt ning põhiharidus on olnud väga tugev juba aastakümneid.[16]Üks põhjus heade loodusteaduste tulemuste taga on see, et Eesti kool õpetab loodusaineid eraldi (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia), paljudes riikides praktiseeritav integreeritud loodusteaduste õpe (science) ei taga meie hinnangul õpilaste teadmisi ja oskusi vajalikul määral.[11]

TIPPSOORITAMISE PROTSENT KESKMINE PUNKTITULEMUS TIPPSOORITAMISE PROTSENT

MATEMAATIKAS

PUNKTITULEMUS MATEMAATIKAS PUNKTITULEMUS LUGEMISES ALLA BAASTASEME

SOORITAJAD

EESTI 13,5 % 534 14,2 % 520 519 9 %
OECD keskmine 8 % 493 10,7 % 490 493 22%

Tulevikuplaanid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi rahvusvahelises võrdluses on koolidevahelised erinevused väikesed, tahame vahet veelgi vähendada, kui tõstame koolide õppe- ja kasvatustöö kvaliteeti ja parandame õppimiseks loodud tingimusi ja juhtimist. Selleks on vaja tõsta õpetajate ja juhtide professionaalsust ning korrastada koolivõrku. Vahe eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste vahel püsib ning selle vähendamiseks tuleb vene õppekeelega koolidele ning sealsetele õpetajatele tagada jätkuvalt riiklik lisatugi. Õpetajaameti atraktiivsus on põhikooliõpilaste jaoks teiste ametite taustal jätkuvalt madal. Koolist põhjuseta puuduvate ja hilinevate õpilaste osakaal on endiselt suur ning pole viimase kolme aasta jooksul oluliselt muutunud. Puudumiste ja õpitulemuste vahel on selge seos – koolist puudumine toob kaasa õpitulemuste halvenemise.[11]

Eesti osalejate koosseis alates aastast 2006[muuda | muuda lähteteksti]

AASTA OSALENUD ÕPILASED OSALENUD KOOLID OSALENUD TÜDRUKUID OSALENUD POISSE OSALEJATE SÜNNIAASTA EESTI KEELSE JA VENE KEELSE TESTISOORITAJATE PROTSENTVÕRDLUS
2006 4865 169 2386 2479 1990 75,7% (eesti keel)

24,3% (vene keel)

2009 4727 175 2297  2430  1993 81,26% (eesti keel)

18,74% (vene keel)

2012 5867 206 2409 2370 1996 79 % (eesti keel)

21 % (vene keel)

2015 5587 207 2788 2799 1999 78% (eesti keel)

22% (vene keel)

Eesti infograafik: tulemuste võrdlus

Rahastus[muuda | muuda lähteteksti]

Pisa on sponsoreeritud ja juhendatud OECD poolt. Seda rahastavad osalevad riigid. Eesti osalemise PISA uuringus otsustab ja uuringut rahastab Haridus- ja Teadusministeerium, uuringu viib läbi SA Innove. [17]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]