Põltsamaa valla ajalugu
Ilme
Põltsamaa vald moodustati 2017. aastal Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla ühinemisel. See artikkel kajastab kogu selle territooriumi ajalugu.
Haldusajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Piirkonna ajaloo lühiülevaade
[muuda | muuda lähteteksti]Praeguse Põltsamaa valla alad kuulusid muinasajal peamiselt Mõhu maakonda. Maakond sai nime seal asuva Mõhküla järgi. Põltsamaa vallas Umbusi küla mesoliitilisel asulakohal Võrtsjärve kaldal elasid inimesed samaaegselt Kunda Lammasmäe ja Sindi Pulli küla asukatega.[1]
Põltsamaa piirkonna olulised ajaloolised sündmused:[2]
- 1272 – Mõhkküla lõunapiiril asuva ordulinnuse juurde kujunes alevik.
- 1343 – seoses rahvarahutustega nimetatakse esmakordselt Kursi (Talkhof) ordulinnust. Nimi Talkhof on seotud rikkalike lubjakivivarudega, millest põletati lupja Tartu linna jaoks.
- 16. sajand – Põltsamaa esmamainimine, seotud kohalike viljakate põldudega. Liivi sõja ajal oli seal Liivimaa kuninga residents.
- 18. sajand – Peeter I kinkis Põltsamaa, Pilistvere ja Kolga-Jaani kihelkonnad oma riiginõunikule Heinrich von Fickile, kelle viiest tütrest said alguse piirkonna mõisate omanike suguvõsad. 18. sajandi teisel poolel muutis Woldemar Johann von Lauw Põltsamaa linnuse konvendihoone luksuslikuks rokokoopaleeks, koos Uue-Põltsamaa mõisa omaniku J. H. von Lilienfeldiga arendati kogu piirkonda, kujunes Liivimaa suurim tööndus- ja kultuurikeskus väljaspool Riia linna.
- 19. sajand – Võisiku mõisa omanikuks oli 19. sajandi algul Jaan Krossi poolt kuulsaks kirjutatud „Keisri hull“ Timotheus Eberhard von Bock. Perekonna von Wahl kätte läksid 19. sajandil Pajusi, Tapiku, Lustivere ja Adavere mõis.
- 1884 – õpetaja Emilie Beermann õmbles Eesti Üliõpilaste Seltsile esimese sinimustvalge lipu ning tema vend Christoph Beermann oli esimene lipuhoidja.
- 1888 – Kaarlimõisas avati Eesti Aleksandrikool.
- 1917 – avati Põltsamaal gümnaasium.
- 1918 – Julius Kuperjanov asutas detsembris Puurmani lossis Tartumaa Partisanide Pataljoni.
- 1918.–1919. aasta vahetusel toimus Aidu küla juures oluline murdelahing. Hiljem püstitati Vabadussõjas langenute mälestusmärgid Põltsamaal ja Kursis ning Aidu lahingu Võidualtar. Karl Vervolt algatas Aidu altarilt võidupühal võidutule toomise Põltsamaale.
- 1926. aasta 30. juunil nimetati Põltsamaa ametlikult linnaks.
- II maailmasõda – hävis ligikaudu 75% Põltsamaa linna hoonetest.
- 1950–1963 – praegune vald kuulus Põltsamaa rajooni, edaspidi Jõgeva rajooni ja Jõgeva maakonna koosseisu.
- 1958 – Sakala kolhoos Kamaris muudeti tõulinnukasvatuse katsemajandiks.
- Eesti iseseisvumisega seoses nimetati endised külanõukogud valdadeks. Iseseisvate haldusüksustena tekkisid Pajusi vald, Puurmani vald, Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald.
- 2017 – omavalitsuste ühinemise tulemusena tekkis ligi 10 000 elanikuga Põltsamaa ühendvald.
Eri piirkondade ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Põltsamaa linna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Põltsamaa ajalugu
Endise Põltsamaa valla ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pajusi valla ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Pajusi valla ajalugu
Puurmani valla ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Puurmani valla ajalugu
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ülevaade uue valla piirkonna ajaloost, vaadatud 28.03.2019
- ↑ Põltsamaa valla arengukava 2040. Hetkeolukorra kirjeldus ja analüüs, vaadatud 28.03.2019