Põlduba

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Põlduba
Illustration Vicia faba1.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Oalaadsed Fabales
Sugukond Liblikõielised Fabaceae
Perekond Hiirehernes Vicia
Liik Põlduba
Binaarne nimetus
Vicia faba
L.
Sünonüümid
  • Faba bona Medik.
  • Faba vulgaris Moench
  • Vicia sect. Faba (Mill.) Gray

Põlduba (Vicia faba) on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast ja hiireherne (Vicia; või teise süsteemi järgi põldoa – Faba) perekonnast. Ta kuulub kaunviljade hulka, ta seemneid kasutatakse aedviljana.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Põldoa püstised neljakandilise ristlõikega varred on 20–150 cm kõrgused, lehed paarissulgjad, valged õied paiknevad 2–4 kaupa lehtede kaenlas.

Seemned, mida nimetatakse põldubadeks või lihtsalt ubadeks, valmivad 2–3 cm laiustes lihakates ja paksuseinalistes, seest valkja kattega kaunades, igas kaunas 3–8 lamedat ümarate otstega seemet. Seemned võivad olla vastavalt sordile kas rohekad, punakad, pruunikad või lillad.

Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Eelistab parasvöötme alade jahedamat kliimat või troopiliste piirkondade kõrgemaid kohti.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Põlduba hakati toiduks tarvitama ja ka kasvatama Vahemere maade idaosas ja Edela-Aasias umbes 6000 eKr. Pronksiajal oli põlduba kogu Euroopas tuntud ning jäi enne kontakte Ameerika mandriga ainsaks Euroopas kasvatatud oasordiks.

Antiik-Roomas kasutati põlduba mängužetoonina, millega määrati saturnaalide ajal peo kuningas. Sellest kombest paistab olevat alguse saanud ka paljudes maades levinud komme peita kolmekuningapäeval põlduba koogi või piruka sisse ning kroonida selle leidja "oakuningaks"[1].

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Toorelt on oad tsüanogeensete glükosiidide sisalduse tõttu nõrgalt mürgised, põhjustades seedehäireid, peavalu ja palavikku, seetõttu tuleks ube süüa kuumtöödeldult.

Põldubadest oasupp kuulub eesti rahvustoitude hulka.

Tootmine maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aastal toodeti 124 riigis 31,4 mln tonni põlduba.[2]

Põldoa suurimad tootjad[2]
Riik Toodang 2017,
tonni
Osakaal 2017,
%
India India 6 390 000 20,3
Myanmar Myanmar 5 466 166 17,4
Brasiilia Brasiilia 3 033 017 9,7
Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriigid 1 625 900 5,2
Hiina Hiina 1 322 214 4,2
Mehhiko Mehhiko 1 183 868 3,8
Tansaania Tansaania 1 140 444 3,6
Uganda Uganda 1 024 742 3,3
Kenya Kenya 846 000 2,7
Etioopia Etioopia 543 984 1,7
Maailmas kokku 31 405 914 100

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Põldoa seemned (Viciae fabae semen) sisaldavad lektiine, tanniine (2%) ja levodopat (kuni 8%).

Toitainete sisaldus[muuda | muuda lähteteksti]

Põldoa seemned on suure valgusisalduse (25[3]–35%) ja toiteväärtusega toiduaine.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Maailma toiduainete entsüklopeedia", Tallinn, Tea, 2006
  2. 2,0 2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org. Vaadatud 10.11.2019. Inglise.
  3. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 955,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]