Läänerinne (Vene kodusõda)

Allikas: Vikipeedia

Läänerinne (vene keeles Западный фронт ) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ülemjuhataja korraldusel 1918. aasta 12. septembri otsusega 19. septembrist Põhjarinde baasil moodustatud väekoondis Venemaa lääne- ja loodepiirkondade kaitseks Venemaa kodusõjas.

Läänerinne
Tegev 19. september 19188. aprill 1924
Riik Vene SNFV lipp, 1918 Vene SFNV
Kuuluvus Punaarmee
Suurus armeedegrupp
Lahingud Eesti Vabadussõda
Läti Vabadussõda
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Aleksandr Jegorov
Mihhail Tuhhatševski
August Kork (kohusetäitja)
Aleksander Kukk (kohusetäitja)
Sõjaline olukord Venemaa kodusõja rinnetel 1919. aasta märtsis

Läänerinde staap asus tegevuse jooksul Staraja Russas, Molosetšnõis, Dvinskis, Smolenskis ja Minskis.

Läänerinne likvideeriti 8. aprillil 1924 seoses Läänerinde reorganiseerimisega Lääne sõjaväeringkonnaks.

Läänerinde koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Läänerinde vägedega tegutses koos Balti laevastik 1919. aasta veebruaris-detsembris.

Läänerinde väed osalesid lahingutegevuses 2000 km pikkusel rindejoonel: Antandi ekspeditsioonivägede vastu Murmanski suunal, Soome vägede vastu Petroskoi, ja Olonetsi suunal ning Karjala kannasel; Eesti Vabadussõjas, Läti Vabadussõjas Eesti ja Läti ning ka Leedu vägede vastu ja Eestis ja Lätis asunud Vene valgekaartlaste Loodearmee vägede vastu 1919. aasta kevadel ja Loodearmee 1919. aasta sügispealetung Petrogradile; Saksa ja Poola vägede vastu Valgevenes.

1919. aasta suvel taandusid Läänerinde väed lahingutes Eesti ja Loodearmee vägedega Eestist ja Lätist; Valgevenes aga taandusid Läänerinde väed Nõukogude-Poola sõjas pärast ebaõnnestunud Varssavi ja Poola vallutamiskatset Berzina jõe ja Polotski linnani.

1919. aasta juunis-augustis ja oktoobris-novembris pidasid Läänerinde 7. armee ja 15. armee väeüksused kaitselahinguid Eesti armee ja Loodearmee vägedega Petrogradi kaitsel.

Mihhail Tuhhatševski

Läänerinde juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]

Rinde juhatajad
Revolutsioonilise Sõjanõukogu liikmed
  • R.А.Rimm, 19. veebruarist – 19. maini 1919
  • Jevgeni Pjatnitski (Евгений Михайлович Пятницкий), 19. veebruarist – 19. maini 1919
  • Adam Semaško (Семашко Адам Яковлевич), 19. veebruarist – 1. juuni 1919
  • Oskar Stigga (Стигга Оскар Ансович), 24. märtsist – 22. juulini 1919
  • Aleksei Okulov (Окулов, Алексей Иванович), 19. maist – 21. juunini 1919
  • Boriss Pozern (Позерн, Борис Павлович), 5. juunist – 1. augustini 1919
  • A. Potjajev (А. И. Потяев) 21. juunist 1919 – 3. jaanuarini 1920
  • Reinholds Bērziņš (Берзин, Рейнгольд Иосифович), 7. juulist – 10. detsembrini 1919
  • Jossif Stalin, 9. juulist – 30. septembrini 1919
  • Konstantin Jurenjev (Юренев, Константин Константинович), 14. oktoobrist 1919 – 3. jaanuarini 1920
  • Józef Unszlicht, 11. detsembrist 1919 – 12. aprillini 1921
  • Arkadi Rosengoltz (Розенгольц, Аркадий Павлович), 8. maist – 2. juunini 1920
  • Ivars Smilga, 30. maist – 24. oktoobrini 1920
  • Feliks Dzeržinski, 9. augustist – 10. septembrini 1920
  • Romuald Muklevich (Муклевич, Ромуальд Адамович), 12. aprillist 1921 – 5. augustini 1922
  • N. Novikov, 23. novembrist 1921 – 1. novembrini 1922
  • Ivan Perepetško (Перепечко, Иван Николаевич), 8. augustist 1922 – 8. veebruarini 1923
  • Vassili Kasatkin[2], ajutine kohusetäitja), 8. veebruarist – 5. detsembrini 1923
  • Vassili Volodin[3], 5. detsembrist 1923 – 8. aprillini 1924.
Rinde staabiülemad
  • Nikolai Domožirov[4], 19. veebruarist – 26. maini 1919,
  • Nikolai Petin[5], 26. maist – 17. oktoobrini 1919,
  • Aleksei Peremõtov[6] (ajutine kohusetäitja), 17. oktoobrist – 13. novembrini 1919,
  • Vladimir Lazarevitš[7], 13. oktoobrist 1919 – 9. veebruarini 1920,
  • Nikolai Švarts[8], 25. veebruarist – 30. septembrini 1920,
  • Nikolai Sollogub[9], 1. oktoobrist – 6. detsembrini 1920,
  • Pavel Jermolin[10], 6. detsembrist 1920 – 7. juunini 1921,
  • Mihhail Batorski[11], 7. juunist – 23. novembrini 1921.,
  • Sergei Meženinov[12], 23. novembrist 1921 – 6. juulini 1923,
  • Ivan Gludin (Глудин, Иван Иванович) (ajutine kohusetäitja), 6. juulist – 30. septembrini 1923,
  • Aleksander Kukk, 30. septembrist 1923 – 8. aprillini 1924.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]