Olev Kiirend

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Olev Kiirend
Isikuandmed
Riik Eesti
Sünniaeg 26. jaanuar 1949
Sünnikoht Kihelkonna vald, Saaremaa, Eesti
Pikkus 182 cm
Kaal 82 kg
Sportlaskarjäär
Spordiklubi Kaitsejõudude Spordiklubi
Medalid
NSVL meistrivõistlused
Hõbe 1972 Uljanovsk Kreeka-Rooma maadlus
Pronks 1973 Tallinn Kreeka-Rooma maadlus

Olev Kiirend (sündinud 26. juunil 1949 Saaremaal) on eesti maadleja ja maadlustreener.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on õppinud Vaivere koolis, Tallinna Spordiinternaatkoolis; ta lõpetas aastal 1973 Tallinna 10. Töölisnoorte Keskkooli.

Seitsmendas klassis tegi Kiirend Vaivere kooli söögivahetunni ajal avalduse: "Kuradi Nõukogude Liit, õiget saia ka ei osata teha!" Kui kevadel läks klass ekskursioonile, siis Vaivere kooli direktor keelas Kiirendil kaasa minemast ning lausus: "Riigivastased meil ekskursioonile ei sõida!"[1]

Tallinna Internaatkoolis astus Kiirend dissidentlikku noortekampa Kondor.[1]

1973. aastal kutsus Nõukogude Liidu maadlejate peatreener Kiirendit NSV Liidu meistrivõistlustele Teherani.[1]

1973. aastal osales Kiirend Martin Kleini mälestusvõistlustel.[1]

1982. aasta veebruaris proovis Kiirend koos soome maadlustreeneri Arvid Leiumaa ja ühe abielupaariga Karjala kaudu NSV Liidust põgeneda. Selleks sõitsid nad autoga mööda metsavaheteed Soome – NSV Liidu piiri poole. Pärast metsatee ühte kurvi sattusid nad piirivalve tõkkepuu juurde, kus neid uuriti kolm tundi ning lõpuks saadeti tagasi.[1]

1982. aasta 13. oktoobril õhtul sõitis Kiirend koos sõbra Ingvald Arri ja ­Harro Harusooga Saaremaale, et kalamehelt saja rubla eest ostetud ja rannikule peidetud kummiparvega põgeneda Uudelepa lahelt Rootsi. Nad sõitsid sinna töökojaks ehitatud Gaz-53-ga. Kihelkonna ristis pidas nad kinni piirivalve, et kontrollida dokumente ja auto sisemust. Nad pääsesid kontrollist läbi ja jätkasid teekonda. Hiljem oli Kiirend plaaninud põgeneda üksi puust paadiga ning selle tarbeks ostnud päramootori Vihr 30. Puust paadi ja Vihr 30 töökorda saamisele aitas kaasa Märt Vooglaid. Ent Harri ja Arusoo liitusid Kiirendiga põgenemisel. Nende mootorpaadi mootor suri Läänemerel mitu korda välja. Lõpuks otsustas Kiirend, et on vaja edasi aerutada.[1]

14. oktoobriks, 1982. aastaks olid nad triivinud Läänemerel 13 tundi, kui neid märkas Vene tsiviillaeva Volgo-Balt 136 kapten. Nad tõmmati püstoli ähvardusel pardale, anti süüa ning paigutati eraldi kajutitesse. Varsti saabus väikese kaubalaevaga tsiviillaeva pardale ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Saaremaa osakonna ülem Mihkel Lutšenko. Lutšenko nägi nende põgenemisplaani läbi, ent ei maininud põgenemist oma ülemustele.[1]

Kiirend, Arri ja Harusoo saadeti Patarei vanglasse. Kinnine kohtuistung toimus Patarei punanurgas. Süüdistatavaid kaitses advokaat Leon Glikman. Lisaks Kiirendile, Arrile ja Harusoole mõisteti vangi ka Andres BergAllan RuusRainer Männa ja Sergei Ljubko. Lisaks põgenemiskatsele pandi neile ka süüks kavatsus kaaperdada Kingissepa-Tallinna reisilennuk. Kiirend nimetas lennuki kaaperdamist pettemanöövriks. KGB otsis Tallinnas kõik lennukis viibinud läbi, ent ei leidnud midagi kahtlast. Prokurör soovis Arrile ja Harusoole viit aastat range režiimiga kolooniat, ent kohtunik Hilda Uusküla mõistis Kiirendile kaks aastat vangistust. Lõpuks mõisteti Kiirendile seitse aastat range režiimiga kolooniat. Ülejäänutele mõisteti ühiskondlikult kasulik töö. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 30. märtsil 1983.[1]

1983. aastal veetis Kiirend kuus kuud Rummu vanglas, kus ta püüdis sama aasta 31. augustil põgenemiskatse, et pääseda 7. septembril Siberi vangilaagrisse saatmisest. 31. augusti õhtul laadis ta kaubaautole kaste ning laadimise lõpetamisel peitis end koorma vahele. Auto väljasõitmisel kontrollisid kaks koera koormat ning üks koorma otsa roninud koer avastas Kiirendi. Seetõttu saadeti ta Krasnojarski krai vanglasse.[1]

Eesti määras Kiirendile vangis olnud aastate eest kompensatsiooniks 5900 krooni. Kiirend ei nõustunud selle summaga, kuna tema arvates ei vastanud summa seitsmele vangis viibinud aastale. Kiirend kirjutas suurema summa nõude minister Urmas Reinsalule, ent kohtuasi on siiani lahenduseta kohtutoimikute kadumise tõttu.[1]

Hetkel õpetab Kiirend Saaremaal maadlejaid.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Olevi isa Johannes oli metsavend. Tal oli naine Inge. Nad lahutasid 1981. aastal.[1]

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on neljakordne Eesti meister Kreeka-Rooma maadluses (1974, 1975 ja 1980 esimeses keskkaalus ja absoluutkaalukategoorias)

Nõukogude Liidu meistersportlane Kreeka-Rooma maadluses – 1972.

2015. aastal tunnustati Kiirendit kui Eesti parimat seeniorsportlast.[1]

NSV Liidu meistrivõistlused[muuda | muuda lähteteksti]

1972. aastal – 2. koht;

1973. aastal – 3. koht (esimene koht – Anatoli Nazarenko; teine koht – Avo Talpas)

1973. aasta – Gruusias rahvusvahelise turniiri peaauhinna võitja kehakaalus kuni 82 kg

NSV Liidu rahvaste spartakiaad[muuda | muuda lähteteksti]

1975. aastal 5. koht

Veteranide maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aastal – 1. koht;

2007. aastal – 1. koht;

2008.aastal – 3. koht (vabamaadlus)

2009. aastal – 1. koht;

2010. aastal – 1. koht;

2011. aastal – 1. koht.

2012. aastal – 1. koht

2014. aastal – 2. koht

2015. aastal – 1. koht

2016. aastal – 1. koht.[1]

Maailma Väikesaarte Mängud

Judo 2011. aastal meeskondlik 3. koht

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]