Nora Raba

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Nora Raba (sündinud 10. jaanuaril 1938) on eesti metallikunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Nora Raba lõpetas 1955. aastal Tallinna 20. keskkooli. Aastatel 1957–1963 õppis ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis metallikunsti eriala. Tema õpetajad olid Albert Hansen, Ede Kurrel, Salme Raunam. Oma õpetajate kõrval austab ta Jaan Koorti ja Adamson-Ericut.

Aastatel 1963–1992 töötas ta Kunstitoodete Kombinaadis Ars metalliosakonna kunstnikuna.

Nora Raba on 1967. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige.

Alates 1963. aastast on ta osalenud pidevalt eesti kunsti näitustel nii kodu- kui ka välismaal. Tema töid on eksponeeritud Moskvas, Peterburis, Soomes, Jaapanis, Kanadas, Ungaris, Tšehhoslovakkias.

Näitused:

  • 1980 isikunäitus Tallinna Kunstisalongis
  • 2003 ülevaatenäitus Tallinna Raekoja Keldrisaalis

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Metallikunstnik Nora Raba (kunstnikunimega Noraba) on osalenud Eesti kunstielus mitu aastakümmet. Ta on loonud ehteid, tegelenud palju dekoratiivsete seinataldrikute ja -plaatide ning spordiauhindade loomisega. Kunstnik on kavandanud väga palju suveniirmärke suurtele kultuuriüritustele, niisamuti Tallinnale ja teistele Eesti linnadele ja maakohtadele.

Nora Raba põhialaks on aga monumentaalsed pannood ja ruumilised kompositsioonid. Selles osas on ta kujunenud Eesti juhtivaks meistriks. Paljud tema tööd on loodud konkreetsetele arhitektuursetele objektidele (Venemaal Južno-Sahalinski sanatoorium, kultuuriasutused, restoranid, baarid, puhkekeskused, koolid Tallinnas ja mujal Eestis).

Nora Raba on oma tööde materjali- ja tehnikakasutuses, samuti temaatikas väga avar. Ta on töötanud palju rauaga, seda sepistades ja keevitades, kuid on ka kodus söövitus- ja kohrutustehnikas, samuti töös poleeritud ning poleerimata alumiiniumiga ning emailidega. Loomingulise tee esimesel etapil 1960.–1970. aastatel lähtus ta oma teemade valikul enamasti loodusest (pannood "Flora", "Dekoratsioon", "Merepõhi" jt), mis 1980. aastatel andis maad aga puhastele, konstruktiivselt selgetele geomeetrilistele vormidele (poleeritud alumiiniumist kompositsioonid "Probleem", "Lõpmatus", "Trepp", "Taebla" jt). 1990. aastatel on kunstnik taas lähenenud juhuslikele, looduse enda kujundatud vormidele, mida ta täiendab ootamatult erksavärvilise, mõnevõrra konstruktiivse detailiga. Koos sellega sigines kunstniku töödesse sürrealistlikust kunstitunnetusest tulenevat salapära ja mõistatuslikkust. Nora Raba on Eesti metallikunstis loonud väga tugeva ja jõuliselt isikupärase lehekülje. Tal on julgust olla teerajaja.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]