Ars

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kunstikombinaadist; muude asjade kohta vaata Ars (täpsustus).

Ars (täisnimega: Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars[1]) oli 1944. aasta detsembris rajatud Eesti NSV Kunstifondi allasutus.[2]

Asutamise ajal kandis ühendus nime Tarbekunsti Keskus, aastast 1957 kandis nime Kunstitoodete Kombinaat ja aastast 1975 Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars.[1]

Esimesel aastal töötas kombinaadis 400 töötajat, neist 20 kunstnikku, tootmisesse rakendati 180 kavandit. 1974. aastaks oli kombinaadil keraamika-, nahkehistöö-, metallehistöö-, tekstiili-, dekoratiivkudumis-, kujundustöö- ja monumentaalkunstiateljee.[1] Töötajate üldarv oli 735, nendest 95 kunstnikku. Tootmisesse rakendati 1400 kavandit nii kombinaadis töötavate kui vabakunstnike loomingut.[2]

1945. aastal rajatud nahkehistöö ateljees viljeleti eesti nahkehistööle omaseid klassikalis tehnikaid nahavooli, nahalõiget ja põletust. Sortimenti kuulusid karbid, karbikesed, rahataskud ja raamatuköited. Tekstiili- ja dekoratiivkudumise ateljeed loodi koos 1945. aastal. Varsti moodustas kumbki eriharu oma ateljee. Tekstiiliateljees valmistati pearätte ja silmkoeesemeid, dekoratiivkudumise ateljees dekoratiivkangaid.[2]

Keraamikaateljee rajati 1948. aastal. Seal valmisid pisiplastika, aiavaasid, vaasid, kohviserviisid, kannud, kruusid jms. Metallehistöö ateljees valmistati kuld- ja hõbeehteid, vasest kohvikanne, suveniire ning dekoratiivvorme.[2]

Aastal 1987 hakkasid Arsi kuuluvad ateljeed ettevõttest eralduma ja iseseisvuma.[1] Esimesed kaks olid Ars-Juveel ja Ars-Monumentaal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 25.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Jaak Olepi intervjuu Kunstifondi direktori Andres Kompusega, Sirp, 1974