Mine sisu juurde

NSV Liidu Kaitseministeerium

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt NSV Liidu kaitseminister)
NSV Liidu Kaitseministeerium
Asutatud 15. märts 1953
Tegevuse lõpetanud 26. detsember 1991
Õiguslik staatus ministeerium
Asukoht Moskva
NSV Liidu kaitseminister Nikolai Bulganin (1953–1955), hilisem valitsusjuht (1955–1958)
NSV Liidu kaitseminister Georgi Žukov (1955–1957)

NSV Liidu Kaitseministeerium (vene keeles Министерство обороны СССР) oli aastatel 1953–1991 NSV Liidu relvajõudude riigijuhtimisorgan; kuulus ministeeriumina NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu.

5. märtsil 1953 suri valitsusjuht Jossif Stalin (kes oli sõjapäevil muude ametite kõrval ka kaitse rahvakomissar). Valitsuse struktuuris tehti olulisi muudatusi. Ministeeriumide arvu vähendati. 15. märtsil 1953 ühendati NSV Liidu Sõjaministeerium ja NSV Liidu Mereväeministeerium üheks NSV Liidu Kaitseministeeriumiks. Kaitseministriks määrati parteitegelase taustaga (kuigi Nõukogude Liidu marssali auastmega) Nikolai Bulganin, kes ka varem oli olnud sõjalise ametkonna juht (aastatel 1947–1949 NSV Liidu relvajõudude minister).

Kaitseministrid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseministri esimesed asetäitjad

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseministri asetäitjaid

[muuda | muuda lähteteksti]

Žukovi ametist vabastamine

[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu kaitseminister Georgi Žukov viibis 5.–26. oktoobril 1957 visiidil Jugoslaavia FSV-s ja Albaania Rahvavabariigis. 26. augustil naasis ta Moskvasse[1]. Vnukovo lennujaamas, kuhu lennuk maabus, edastati Žukovile tungiv palve ilmuda kohe NLKP Keskkomitee Presiidiumi istungile[2]. Samal päeval vabastati Žukov NLKP Keskkomitee Presiidiumi rangelt salajase määrusega kaitseministri ametist.[3]

28.–29. oktoobril 1957 toimunud NLKP Keskkomitee pleenumil tõdeti, et Žukov rikkus relvajõudude juhtkonna parteilise juhtimise leninlikke printsiipe. Pleenumi lõpus toimunud hääletusel arvati Žukov ühehäälselt (hääletasid ka pleenumile kutsutud 60 külalist relvajõudude juhtivkoosseisust) Keskkomitee presiidiumi ja Keskkomitee koosseisust välja[4]. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega vabastati Žukov kaitseministri ametist. Alles 3. novembril teatati ajakirjanduses kaitseminister Žukovi tagandamisest. Veebruaris 1958 saadeti Žukov erru[2].

Dmitri Jazovi ametist vabastamine

[muuda | muuda lähteteksti]
NSV Liidu kaitseminister Dmitri Jazov 1989. aastal

Augustiputši ajal (19.–21. august 1991) läks võim riigis Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee (GKTšP) kätte. Komitee koosseisu kuulus ka kaitseminister Dmitri Jazov. 19. augusti hommikul sisenesid Jazovi korraldusel Moskvasse kolm diviisi Moskva sõjaväeringkonnast. Pihkvas dislotseerunud 76. kaardiväe õhudessantdiviis saadeti liiduvabariigina käsitletavasse Eesti Vabariiki. Sündmuste edasine areng kulges putšistidele ebasoodsalt. 21. augusti varahommikul NSV Liidu sõjaõhujõudude ülemjuhataja Jevgeni Šapošnikov tegi Jazovile ettepaneku Moskvast väed välja viia ning GKTšP tunnistada ebaseaduslikuks ja laiali ajada. Paar tundi hiljem andiski Jazov pärast kaitseministeeriumis toimunud arutelu kolleegiumi istungil (seal viibis ka Šapošnikov) käsu väed Moskvast välja viia. Jazov vahistati ööl vastu 22. augustit Vnukovo lennujaamas. Alanud juurdluses esitati Jazovile süüdistus kodumaa reetmises. Vahistamispäeval ilmus NSV Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi seadlus Jazovi kaitseministri ametist vabastamise kohta, kuid see jäi 26. augustil toimunud NSV Liidu Ülemnõukogu istungil kinnitamata. 29. augustil kinnitas ülemnõukogu president Gorbatšovi esildise põhjal Jevgeni Šapošnikovi kaitseministriks.[5]

Jazov vabanes vanglast 1993. aastal. Venemaa presidendi Vladimir Putini ametiajal sai Jazov mitu riiklikku autasu, sealhulgas kolm ordenit.

2019. aastal mõistis Vilniuse ringkonnakohus Dmitri Jazovi süüdi inimsusvastastes kuritegudes ja sõjakuritegudes osavõtu eest agressioonis Leedu vastu 13. jaanuaril 1991. Kohus mõistis talle tagaselja 10 aastat vabadusekaotust.

Kaitseministeeriumi likvideerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist (26. detsembril 1991) NSV Liidu Kaitseministeerium likvideeriti. Märtsis 1992 loodi kaitseministeeriumi baasil Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) ühendatud relvajõudude ülemjuhatus.