NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus

Asutatud	1978
Tegevuse lõpetanud	1991
Tegevuspiirkond	NSV Liit
Emaorganisatsioon	NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus oli Nõukogude Liidu riikliku julgeolekuasutuse sideturvalisuse ja salajase sidepidamisvahendite salastatuse tagamise ning uute sidevahendite väljatöötamisega tegelenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus. Sideluurega tegeles NSV Liidu RJK koosseisus olnud Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus.

Nõukogude sideturvalisuseametkonna loomine

5. mail 1921 moodustati Väikse Rahvakomissaride Nõukogu otsusega nr 672 nõukogude krüptograafiateenistus nõukogude riikliku julgeolekuasutuse Tšekaa juures, teenistuse esimeseks juhiks määrati nõukogude võimule ustav ning pikaajalise kommunistliku tegevuse staažiga Gleb Boki.

Sideturvalisuse asutuse ülesannetena määratleti tema moodustamisel:

• šifreerimissüsteemide uuringud ja soovituste väljatöötamine nende turvalisemaks muutmiseks, šifrisüsteemide väljatöötamine ja koodide koostamine erinevatele nõukogude ametkondadele;
• Välisasjade Rahvakomissariaadile, Väliskaubanduse Rahvakomissariaadile ja Tööliste- ja Talupoegade Punaarmee Staabile koodide väljatöötamine;
• šifreeritud sidega tegelevate asutuste uuringud, instruktsioonide ja juhendite väljatöötamine nendele asutustele ning nende töö kontroll;
• šifreeritud sidesüsteemidega tegelevate ametnike ettevalmistamise ja täiendõppe organiseerimine;
• välisriikide šifreeritud kirjavahetuse dešifreerimine ja välismaise posti perlustatsioon.

Teenistus kandis 5. maist 1921 kuni 6. veebruarini 1922 nimetust Tšekaa 8. Spetsosakond; läbi ajaloo toimunud nõukogude julgeolekuasutuste reformide käigus aga nimetusi:

• 6. veebruarist 1922 kuni 2. novembrini 1923 Vene NFSV Riikliku Poliitvalitsuse / GPU juures asuv Spetsosakond (спецотдел при ГПУ);
• 2. novembrist 1923 kuni 10. juulini 1934 NSV Liidu Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse / OGPU juures asuv Spetsosakond (спецотдел при ОГПУ);
• 10. juulist 1934 kuni 25. detsembrini 1936 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse juures asuv Spetsosakond (спецотдел при ГУГБ НКВД СССР);
• 25. detsembrist 1936 kuni 9. juunini 1938 NSV Liidu SARKi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse juures asuv 9. osakond (9-й отдел при ГУГБ НКВД СССР)
• 1938. aasta juunist kuni septembrini, NSV Liidu SARKi juures asuv Spetsosakond (Спецотдел при НКВД июнь-сентябрь 1938);
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse juures asuv 7. osakond (7-й отдел ГУГБ НКВД СССР);
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 5. spetsosakond (5 спецотдел НКГБ);
• 1941. aasta juulist kuni 1942. aasta novembrini, NSV Liidu SARKi juures asuv 5. spetsosakond (5 спецотдел НКВД);
• 1942. aasta novembrist kuni (?), NSV Liidu SARKi 5. valitsus (5 Управление НКВД), millele allusid ka Punaarmee üksikud Eriotstarbelised raadiodivisjonid (OSNAZ);
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 5. valitsus (Пятое управление НКГБ);
• 1946. aasta maist kuni 1949. aasta oktoobrini, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 6. valitsus (Шестое управление МГБ)
• Informatsioonikomitee 7. valitsus (Седьмое управление КИ);
• 1949. aasta oktoobrist kuni 1954. aasta märtsini, ÜK(b)P KK/NLKP KK juures asuv Spetsiaalteenistuse peavalitsus, (Главное управление специальной службы (ГУСС) при ЦК ВКП(б));
• 1953. aasta märtsist kuni 1954. aasta märtsini, NSV Liidu Siseministeerium 8. valitsus (Восьмое управление МВД СССР);
• 1954. aasta märtsist kuni 1978. aasta juulini, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 8. peavalitsus (Восьмое Главное управление КГБ при СМ СССР)
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 16. valitsus (Шестнадцатое управление КГБ при СМ СССР)
• 1978. aasta juulist kuni 1991. aasta detsembrini, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 8. peavalitsus (Восьмое Главное управление КГБ СССР)

Riikliku Poliitvalitsuse juures asuv Spetsosakond

1922. aastal moodustatud Spetsiaalosakonna keskaparaadi organisatsioon koosnes 7 jaoskonnast:

• 1. jaoskond/sektsioon, mis tegeles "kõigi riigiasutuste, partei ja ühiskondlike organisatsioonide tegevuse jälgimisega nende poolt riigisaladuste käitlemisel"
• 2. jaoskond, tegeles krüptoloogialaste teoreetiliste uuringutega, mille eesmärk oli välja töötada šifreid ja koode Tšekaa/OGPU ning teiste nõukogude asutuste tegevuses vajamineva salastatud teabe edastamise salastamiseks ja kaitseks; jaoskonna ülem Tihhomirov.

Töö käigus teostati arhiivides Venemaa keisririigi dešifreerimisteenistute poolt välisriikide šifrite kohta kogutud andmeid, nende käsitlemise juhendeid, vahelthaaratud materjalide deširfreerimise meetodite meetodeid. Venemaa keisririigi arhiividokumentide seas olid näidised Bulgaaria, Saksamaa Keisririigi, Hiina Ameerika Ühendriikide, Jaapani šifrite näidised ja originaalid ning metoodilised juhendid nende "lahtimurdmiseks" ning erinevad õppejuhendid;

• 3. jaoskond, tegeles "šifreerimistööde ja šifreerimistööde juhendamisega Tšekaa asutuses"; jaoskonna isikkoosseis oli algselt kolmeliikmeline ning tööd juhendas läti päritolu, endine "läti kütt" Fjodor Eihmans (Федор Эйхманс), kes oli ka Spetsosakonna Boki asetäitja, mis näitas tööliinile osutatavate tähtsusele. Eihmanis organiseeris šifreeritud sidepidamist Nõukogude Liidu välisesindustega. (Eihmans oli 1930. aastast 1. GULAGi ülem).
• 4. jaoskond, tegeles "välismaiste ja nõukogudevastaste liikumiste poolt kasutatavate šifrite dekodeerimisega, side- ja kirjavahetuses", jaoskonnas oli algselt 8 töötajat. Jaoskonna ülem oli A. Gussev, kes oli ka kohakaasluse alusel Spetsosakonna ülema abi.
• 5. jaoskond, tegeles "välisriikide poolt edastatavate šifreeritud teadete vahelthaaramisega; illegaalsete raadiojaamade väljaselgitamise ning Nõukogude Venemaal tegutsevate raadiojaamade tegevuse raadiokontrolliga; samuti valmistas ette raadioluurega tegelevaid töötajaid".

Alates 1921. aastast suutsid Spetsosakonna töötajad dešifreerida Moskvas asuva Saksamaa saatkonna, Türgi diplomaatilise esinduse šifreeritud telegrammid ja alates 1924. aastast ka Poola šifrid.

• 6. jaoskond, tegeles "konspiratiivdokumentide valmistamisega";
• 7. jaoskond, tegeles "dokumentide ja ainete keemisliste uuringutega, salakirjavahetuse pidamiseks vajalike keemiliste retseptide koostamisega; käekirjaekspertiisidega, dokumentide fotografeerimisega".

Spetsosakonna territoriaalsed allüksused

Spetsiaalosakonna ülesandeid Vene NFSV ja hiljem NSV Liidu Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse/OGPU territoriaalorganites – NSV Liidu administratiivüksuste OGPU Täievolilistes esindustes juures teostasid Spetsjaoskonnad (Специальные отделения Полномочных представительств ОГПУ) oblastites ja kraides ning NSV Liidu liiduvabariikides – liiduvabariigi GPU juures asuvad Spetsjaoskonnad (Спецотделение ГПУ УССР).

Spetsiaaljaoskondade ülesanneteks oli:

• Šifreerimistöö Vahetu jälgimine kõigis nõukogude asutustes, organisatsioonides ja ettevõtetes, mis asusid antud administratiivpiirkonna (ringkonna, krai, liiduvabariigi) piires;
• Nõukogude asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete, mis asusid antud administratiivpiirkonna piires šifreerimisega tegelevate allüksuste tegevuse kontroll;
• Salajase asjaajamise ja riigisaladuse kaitse süsteemi kontroll.

Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse juures asuv 7. osakond

• 1., 2. ja 3. jaoskond (riigisaladuste kaitse, isikute kontroll, kellele antakse luba riigisaladuste ja saladust sisaldavate dokumentide käitlemiseks)
• 4. jaoskond (dešifreerimine)
• 5. jaoskond (šifrite uuringud, arendus ja arvestus, šifrite koostamine, šifreid käitlevate töötajate ettevalmistamine)
• 6. jaoskond (Siseasjade rahvakomissariaadi šifreerimisalane töö)
• 7. jaoskond (piirkondlike asutuste töö organiseerimine, instruktsioonide ja juhendite väljatöötamine salajase šifreerimisalase ja agetuutöö alal)
• 8. jaoskond (šifreerimine)

NSV Liidu SARKi 5. valitsus, 1942. aasta

• Juhtkond
  • Sekretariaat
• 1. jaoskond (dešireerimisalane luuretöö Saksamaa suhtes)
• 2. jaoskond (dešireerimisalane luuretöö Jaapani ja Mandžukuo suhtes)
• 3. jaoskond (dešireerimisalane luuretöö Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide suhtes)
• 4. jaoskond (dešireerimisalane luuretöö Itaalia ja Hispaania suhtes)
• 5. jaoskond (dešireerimisalane luuretöö Prantsusmaa ja Belgia suhtes)
• 6. jaoskond (dešireerimisalane luuretöö Balkani maade, Skandinaavia maade ja Soome suhtes)
• 7. jaoskond (dešireerimisalane luuretöö Türgi, Iraani, Iraagi ja Afganistani suhtes)
• 8. jaoskond (dešireerimisalane luuretöö Hiina suhtes)
• 9. jaoskond (koodide koostamine, uuringud ja väljaandmine Välisasjade, Väliskaubanduse, Siseasjade, Kaitse- ja Sõjamere Rahvakomissariaatidele)
• 10. jaoskond (šifriraamatute koostamine ja väljaandmine Kaitse-, Sõjamere, Siseasjade, Välisasjade ja Väliskaubanduse Rahvakomissariaatidele)
• 11. jaoskond (šifreeritud sidepidamine NSV Liidu SARKi operatiiv-tšekistlike valitsuste ja osakondadega, telegrammide šifreerimine ja dešifreerimine, NSV Liidu SARKi piirkondlike asutuste šifreeritud dokumentide arvestus ja varustamine ning nende šifreerimisalase töö instruktaaž)
• 12. jaoskond (šifreeritud sidepidamine SARKi paranduslike töö laagrite ja kolooniatega, sõjavangide ja kontrollfiltrilaagritega, SARKi piirivalve-, sise- ja operatiivvägedega, NSV Liidu Prokuratuuri, NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumiga)
• 13. jaoskond (šifreeritud sidepidamine NSV Liidu SARKi 1. valitsuse välismaal asuvate residentuuridega)
• 14. jaoskond (NSV Liidu rahvakomissariaatide, ametkondade ja asutuste operatiiv-tšekistlik jälgimine)
• 15. jaoskond (isikute kontroll, kellele antakse luba riigisaladuste ja saladust sisaldavate dokumentide, mobilisatsiooniplaanide ja šifreerimistööde käitlemiseks, režiimiettevõtete töötajate erikontroll)
• 16. jaoskond (agentuur-operatiivtöö)