Harilik mürt
| Harilik mürt | |
|---|---|
 Harilik mürt | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Alamriik |
Soontaimed Tracheobionta |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Mürdilaadsed Myrtales |
| Sugukond |
Mürdilised Myrtaceae |
| Perekond |
Myrtus |
| Liik |
Harilik mürt |
| Binaarne nimetus | |
|
Myrtus communis L., 1753 | |
Harilik mürt[1] (ka mirt) (Myrtus communis) on mürdilaadsete seltsi mürdiliste sugukonna taimeliik.
Botaaniline lühikirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Harilik mürt on igihaljas kuni 4 m kõrguseks kasvav põõsas või väike puu.
Hariliku mürdi lehed on vastakud, elliptilised kuni munajad, terveservalised.
Hariliku mürdi õied on valge värvusega, lõhnavad ja paiknevad lehtede kaenlas.
Hariliku mürdi vili on ümar või ovaalne tumesinine mari.[2]
Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Varieteedid: Myrtus communis var. italica L.;
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Harilik mürt kasvab looduslikult Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerika lähistroopilises osas.
Kultuurtaimena kasvatatakse harilikku mürti paljudes maades.[2]
Kasutus ja toime[muuda | muuda lähteteksti]
Maitsetaimena kasutatakse mürdilehti teatud piirkondades, sarnaselt loorberilehtedega, kastmete maitsestamiseks.
Mürditaimi külastanud mesilastelt on varem saadud mürdimett.[3]
Itaalias valmistatakse marjadest ja lehtedest alkohoolseid jooke Mirto Rosso 't ja Mirto Bianco 't.[4]
Droogina kasutatakse hariliku mürdi lehti (Myrti folium) ja eeterlikku õli (Myrthi aetherolum).
Pikaajalisest kasutamisest hoolimata, ravivõtteid mürdiosadega kirjeldas juba arvatavasti Hippokrates, pole mürdi toimed (bioaktiivsus) teaduslikult tõestatud.
Tervistavate väidetena on mainitud mürdi toimet külmetus- ja seenhaiguste leevendamisel, närvisüsteemi rahustamisel ja uneaja pikendamisel.
In vitro katsetes on mürdi eeterlikul õlil tuberkuloosi mükobakteri kliinilistele isolaatidele inhibeeriv toime.[5]
Vastunäidustusena on mainitud eeterliku õli ja selle preparaatide toimet lastele – näopiirkonda määritult võib see põhjustada bronhiaalastmat, ja seespidiselt manustatuna mõjub halvasti neile, kellel esineb seedeelundite (eriti maksa ja sapiteede) põletikke.[2]
Eeterliku õli mürgine annus on üle 10 grammi. Õlis leiduv tsineool langetab vererõhku, tekivad hingamisraskused ja võib kujuneda kollaps. Mürgistuse korral vajab inimene arstiabi – hapnikumaski, diasepaami, atropiini jt aineid.
Kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]
Vanarooma mütoloogias oli see põõsas pühendatud armastusjumalanna Venusele. Legendi järgi oli Venus merevahust sündides ehitud mürdiokstega[6] ning tema templite ümber kasvasid mürdipõõsad.[7]
Mürdipärga on seostatud ka Jupiteri[8] ja Ceresega.
Kreeklastele on mürt olnud armastuse ja surematuse sümbol.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Myrtus communis L.[alaline kõdulink], veebiversioon (vaadatud 16.06.2015)(inglise keeles)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 596-597, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- ↑ Aphrodite and the Myrtle Tree, Monthly Archives: September 2012, 28 september 2012, veebiversioon (vaadatud 17.06.2015)(inglise keeles)
- ↑ Verica Aleksic, Petar Knezevic, Antimicrobial and antioxidative activity of extracts and essential oils of Myrtus communis L., Microbiological Research, 169. väljaanne, nr 4, aprill 2014, lk 240–254, veebiversioon (vaadatud 16.06.2015)(inglise keeles)
- ↑ Stefania Zanetti, Sara Cannas, Paola Molicotti, Alessandra Bua, Marina Cubeddu, Silvia Porcedda, Bruno Marongiu, ja Leonardo Antonio Sechi, Evaluation of the Antimicrobial Properties of the Essential Oil of Myrtus communis L. against Clinical Strains of Mycobacterium spp., Interdiscip Perspect Infect Dis. 2010; 2010: 931530, 29. juuli 2010, doi: 10.1155/2010/931530, PMCID: PMC2914267, veebiversioon (vaadatud 16.06.2015)(inglise keeles)
- ↑ Melpo Skoula & Costanza Dal Cin D’Agata, Historical Garden, Plants and their myths, lk 7, veebiversioon (kasutatud 17.06.2015)(inglise keeles)
- ↑ Toivo Niiberg, Mürt – põõsas otse paradiisist, 5. veebruar 2015, veebiversioon (kasutatud 17.06.2015)
- ↑ The Myrtle (Myrtus communis), veebiversioon (vaadatud 17.06.2015)(inglise keeles)
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Myrtus communis seisuga 16.06.2015.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Sedat Serce, Sezai Ercisli, Memnune Sengul, Kazim Gunduz, ja Emine Orhan, Antioxidant activities and fatty acid composition of wild grown myrtle (Myrtus communis L.) fruits, Pharmacogn Mag. 2010 jaanuar-märts; 6(21): 9–12., doi: 10.4103/0973-1296.59960, PMCID: PMC2881653
- Toivo Niiberg, Mürt – põõsas otse paradiisist, 5. veebruar 2015
- Varieteedid
- Wissem Aidi Wannes, Baya Mhamdi, Jazia Sriti, Mariem Ben Jemia, Olfa Ouchikh, Ghaith Hamdaoui, Mohamed Elyes Kchouk, Brahim Marzouk, Antioxidant activities of the essential oils and methanol extracts from myrtle (Myrtus communis var. italica L.) leaf, stem and flower, Food and Chemical Toxicology, 48. väljaanne, nr 5, mai 2010, lk 1362–1370
- Kultuuris
- Ehted
- Hellenistic Gold Myrtle Wreath, 4th-3rd Century BC, THEGUARDIAN.COM, 1. november 2014
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Mürt |
- Harilik mürt andmebaasis eElurikkus
