Peter Greenaway

Allikas: Vikipeedia
Peter Greenaway
Peter Greenaway 2013. aastal
Sünniaeg 5. aprill 1942 (82-aastane)
Sünnikoht Newport, Monmouthshire,
Wales
Amet režissöör, stsenarist, kunstnik
Tegev 1962. aastast
Elukaaslane Saskia Boddeke
Auhinnad
Briti Akadeemia auhind
Eripreemia panustamise eest Briti filmikunsti (2014)

Peter Greenaway (sündinud 5. aprillil 1942 Newportis Walesis) on Walesi filmirežissöör, stsenarist ja visuaalkunstnik.

Loomingus toetub ta suuresti kunstivooludele, nagu renessansi- ja barokiajastu maal, aga ka 20. sajandi eksperimenteerivale kunstile.[1] Filmilavastajatest peab ta eeskujuks Sergei Eisensteini, Orson Wellesi ja Jean-Luc Godardi.[2]

Tema tuntuimad filmid on "Kokk, varas, tema naine ja tolle armuke" ("The Coof, The Thief, His Wife and Her Lover", 1989) ning "Padjaraamat" ("The Pillow Book", 1996). 2003. aastast on ta keskendunud multimeediaprojektile "Tulse Luperi kohvrid" ("The Tulse Luper Suitcases") ning tegelenud koos elukaaslase Saskia Boddekega kunstiprojektidega.

Aastate jooksul on ta töötanud koos selliste näitlejatega nagu Michael Gambon, Tim Roth, Ewan McGregor ja Helen Mirren ning teinud tihedat koostööd helilooja Michael Nymaniga.

Greenaway on külastanud ka Tallinna. 2005. aastal andis ta kolme päeva jooksul Sõpruse kinos filmi teemal meistriklassi. Seda saatis Tallinna Kunstihoone galeriis avatud näitus "Tulse Luperi joonistused".[3]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peter Greenaway sündis 5. aprillil 1942 Walesis Newportis õpetajast ema ja ehitusärimehest isa perre.[4] Pere kolis Essexisse, kui ta oli kolmeaastane. Ta omandas hariduse üldhariduskoolis Walthamstow's.

Noorena soovis ta saada kunstnikuks ning astus 1962. aastal Walthamstow' kunstikooli, kus õppis neli aastat. Kooli ajal hakkas ta tegema esimesi filmikatsetusi. 1962. aastal valmis ta esimene film, lühifilm "Sentimentaalne surm" ("Death of Sentiment"), milles ta portreteeris nelja Londoni kalmistut, keskendudes nende detailidele, nagu õuemööbel, ristid, kujud ja hauakivid.[5]

1965.–1976. aastani töötas ta Suurbritannia riiklikus turundus- ja kommunikatsiooniametis (Central Office of Information, COI) filmitoimetaja ja -lavastajana.[6] Sellesse aega jäävad ta esimesed otsivad ja seejärel juba selge käekirjaga tööd: filmis "Rong" ("Train", 1966) kujutab ta viimaseid aururonge Waterloo jaamas, taustaks nn konkreetne muusika (musique concrète), ning filmi "Puu" ("Tree", 1967) keskmes on betoonplatsil kasvav puu.

1970. aastate lõpus valmis ambitsioonikas lühifilm "Vertikaalsete iseärasuste taassünd" ("Vertical Features Remake", 1978), eksperimentaalne libadokumentaalfilm Greenaway alter ego'st Tulse Luperist, milles ta tegi esimest korda koostööd helilooja Michael Nymaniga.[7] Sellele järgnenud teekonnafilmi "Jalutuskäik läbi H" ("A Walk Through H", 1979) keskne persoon oli samuti Tulse Luper.[8]

Greenaway loominguline läbimurre ja õitseaeg algas 1980. aastatel. Ta läbimurdefilm oli täispikk, üle kolme tunni ulatuv libadokumentaalfilm "Langemised" ("The Falls", 1980). Film koondab müstilises intsidendis ellujäänute (kelle perekonnanimed algavad tähtedega "fall") 92 sissekandes talletatud meenutusi ja muljeid, mängides range narratiivsuse ja absurdiga. Ka selle filmi muusika lõi Nyman, aga seekord koos Brian Enoga.[9] Sellele järgnesid tragikomöödiad "Joonistaja leping" ("The Draughtsman's Contract", 1982) ja "Zoo" ("A Zed & Two Noughts", 1985) ning draamad "Arhitekti kõht" ("The Belly of an Architect", 1987), "Järjestikused uppumised" ("Drowning by Numbers", 1988) ja "Kokk, varas, tema naine ja tolle armuke" ("The Cook, the Thief, His Wife & Her Lover", 1989).

Mäng kunsti ja filmi piirimail ning kaldumine visuaalkunsti on saatnud Greenaway kogu elu. "Ma ei taha olla filmitegija. Mulle tundub maalimine palju põnevam ja sügavam. See kummitab mul alati kuklas – teeks õige selle naeruväärse filmiteoga lõpparve ja keskenduks millelegi, mis mind rohkem rahuldab ja on väärtuslikum," on ta ise öelnud.

1996. aastal kolis ta Amsterdami, kus elab oma teise abikaasa Saskia Boddeke ja kahe tütrega.[10]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2007. aastal pälvis Greenaway Briti impeeriumi ordu komandöri (CBE) tiitli panuse eest filmikunsti.[11]
  • 2014. aastal sai ta Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia (BAFTA) eripreemia 30-aastase panuse eest Briti filmikunsti.[12]
  • Väiksemad preemiad: Briti Filmi- ja Telekunsti akadeemia eripreemia ("Langemiste" eest, 1980), Melbourne'i filmifestivali parima lühifilmi preemia ("Jumala teo" eest, 1981), Cannes'i filmifestivali parima kunstilise panuse preemia, Seattle'i rahvusvahelise filmifestivali parima filmilavastaja preemia ("Järjestikuste uppumiste" eest, 1988), Kataloonia rahvusvahelise filmifestivali parima filmilavastaja preemia ("Koka, varga, tema naise ja tolle armukese" eest, 1989), rahvusvahelise uue kino ja video festivali preemiad ("TV Dante" eest, 1990), Kataloonia rahvusvahelise filmifestivali parima filmi preemia ("Padjaraamatu" eest, 1996), İstanbuli rahvusvahelise filmifestivali elutööauhind (1997).[6]

Filmograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Sentimentaalne surm" ("Death of Sentiment", 1962)
  • "Rong" ("Train", 1966)
  • "Puu" ("Tree", 1967)
  • "Vertikaalsete iseärasuste taassünd" ("Vertical Features Remake", 1978)
  • "Jalutuskäik läbi H" ("A Walk Through H", 1979)
  • "Langemised" ("The Falls", 1980)
  • "Jumala tegu" ("Act of God", 1980)
  • "Joonistaja leping" ("The Draughtsman's Contract", 1982)
  • "Zoo" ("A Zed & Two Noughts", 1985)
  • "Arhitekti kõht" ("The Belly of an Architect", 1987)
  • "Järjestikused uppumised" ("Drowning by Numbers", 1988)
  • "Kokk, varas, tema naine ja tolle armuke" ("The Cook, the Thief, His Wife & Her Lover", 1989)
  • "Padjaraamat" ("The Pillow Book", 1996)
  • "8½ naisi" ("8½ Women", 1999)
  • "Tulse Luperi kohvrid, 1. osa" ("The Tulse Luper Suitcases, Part 1: The Moab Story", 2003)
  • "Tulse Luperi kohvrid, 2. osa" ("The Tulse Luper Suitcases, Part 2: Vaux to the Sea", 2004)
  • "Tulse Luperi kohvrid, 3. osa" ("The Tulse Luper Suitcases, Part 3: From Sark to the Finish", 2004)
  • "Elu kohvrites" ("A Life in Suitcases", 2005)
  • "Öised vaatlused" ("Nightwatching", 2007)
  • "Goltzius ja Pelican Company" ("Goltzius and the Pelican Company", 2012)
  • "Eisenstein Guanajuatos" ("Eisenstein in Guanajuato", 2015)
  • "Jalutades Pariisi" ("Walking to Paris", 2022)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Raivo Kelomees (26. jaanuar 2005). "Filmetegev kunstnik Greenaway". Eesti Ekspress. Vaadatud 25. märtsil 2022.
  2. ↑ Tiit Tuumalu (20. jaanuar 2005). "Peter Greenaway intrigeeris filmikunsti surmaga". Postimees. Vaadatud 25. märtsil 2022.
  3. ↑ Triin Thalheim (20. jaanuar 2005). "Filmiguru Peter Greenaway: kino on surnud!". Õhtuleht. Vaadatud 25. märtsil 2022.
  4. ↑ "Peter Greenaway biography (1942–)". FilmReference.com. Vaadatud 25. märtsil 2022.
  5. ↑ "Death of Sentiment". IMDb.com. Vaadatud 25. märtsil 2022.
  6. ↑ 6,0 6,1 "Greenaway, Peter". Encyclopedia.com. Vaadatud 25. märtsil 2022.
  7. ↑ "Vertical Features Remake. Director: Peter Greenaway". Zeitgeistfilms.com. Vaadatud 25. märtsil 2022.
  8. ↑ Quito Swan (6. august 2011). "# MAPS /// A Walk Through H.: The Reincarnation of an Ornithologist by Peter Greenaway". Thefunambulist.net. Vaadatud 25. märtsil 2022.
  9. ↑ Vincent Canby (4. mai 1983). "Peter Greenaway's 'The Falls'". The New York Times. Vaadatud 25. märtsil 2022.
  10. ↑ Xan Brooks (15. november 2012). "Peter Greenaway: 'I plan to kill myself when I'm 80'". The Guardian. Vaadatud 25. märtsil 2022.
  11. ↑ Matthew Taylor (30. detsember 2006). "Five decades of rocking and 62 hits earn Rod CBE". The Guardian. Vaadatud 31. märtsil 2022.
  12. ↑ "Peter Greenaway saab elutööauhinna". ERR. 14. veebruar 2014. Vaadatud 25. märtsil 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Peter_Greenaway&oldid=6436899"