Arutelu:Multimeedium

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kas mõisted 'multimeedia' ja 'multimeedium' on sünonüümid? Kui jah, siis kuidas mõista näiteks teksti "Multimeediumi disainer aitab klientidel valida, millisel viisil oleks parim informatsiooni esitada, kuidas sellele ligi pääseda (k.a. interaktiivsetel viisidel) ning loob siis tarkvara­süsteemid selle teostamiseks. Kõigepealt analüüsib multimeediumi disainer ettevõtete või teiste klientide vajadusi ning hindab kliendi nõudmisi sellest vaatekohast, missugust multimeediumit on kõige otstarbekam kasutada. Seejärel töötab ta välja vajalikud kasutajaliidesed. Ta loob erinevate multimeedia tehnoloogiate abil prototüüpe, simulatsioone või virtuaalkeskkondi. Kui olemasolevad tooted ei sobi antud multimeediumi süsteemiga, disainib multimeediumi disainer need uuesti või kohandab ümber. Ta loob ja/või integreerib erinevaid multimeedia elemente. Ta planeerib ja koordineerib valmis lahenduse testimist, installeerimist kliendi arvutisüsteemi, vajadusel koolitab töötajaid lahendust kasutama."?[1]. --Andrus Kallastu 2. jaanuar 2009, kell 22:52 (UTC)

ÕS-i järgi on multimeedium "teabe mitme esitusvormi (hrl tekst, graafika, heli, video) korraga kasutamine arvutis, telefonis vm.". Sõna "multimeedia" sealt puudub. Andres 3. jaanuar 2009, kell 00:26 (UTC)
Jah, kuid ÕS-is puuduvad kahjuks paljud eesti erialaringkondades igapäevaselt käibel olevad terminid. Sellest ka minu küsimus: kas lause "Multimeediumi disainer /.../ integreerib erinevaid multimeedia elemente" on keeleliselt väär või on siiski tegu erinevate mõistetega? --Andrus Kallastu 3. jaanuar 2009, kell 10:30 (UTC)
Minu meelest võib selle definitsiooni järgi mõlemas kohas olla "multimeedium". Eks Sa ise tead paremini, aga mul on küll mulje, et sõna "multimeedia" on ÕS teadlikult vältinud. Andres 3. jaanuar 2009, kell 10:55 (UTC)
Vaata veel e-teatmik, samuti [2], [3], [4]. Kui paned Google'isse multimeedium ja multimeedia, näed, et on väidetud, et teine sõna on asendatud esimesega. Andres 3. jaanuar 2009, kell 10:55 (UTC)
Nii et eesti kirjakeele normi järgi oleks korrektne lause ""Multimeediumidisainer /.../ integreerib erinevaid multimeediumielemente"?--Andrus Kallastu 3. jaanuar 2009, kell 13:59 (UTC)
Minu meelest võib sama hästi ka lahku kirjutada. Andres 3. jaanuar 2009, kell 14:08 (UTC)
Loomulikult, sõltub kontekstist.--Andrus Kallastu 3. jaanuar 2009, kell 14:15 (UTC)


Artikli pealkiri on Multimeedium, kuigi artiklis on valdavalt kasutatud ekslikuks tunnistatud sõnakuju multimeedia (86×), välja arvatud alguses esitatud segasevõitu arutluses (nimisõna – omadussõna?).

Valiku tegemist ei hõlbusta ka ÕSi määratlused:

  • meedium: füüsiline vahend, millega andmeid tajutakse, esitatakse, salvestatakse ja edastatakse
  • multimeedium: teabe mitme esitusvormi (hrl tekst, graafika, heli, video) korraga kasutamine arvutis, telefonis vm)

Niisiis teises definitsioonis pole meedium enam vahend, vaid vahendatav teave ise.

  • Meedia: massiteabevahendid, massisuhtlusvahendid.

Siin on vahend tähenduses abinõu (tegevust, võtet) mingi eesmärgi saavutamiseks (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vahend&F=M); vaadeldaval juhul on eesmärk vahendada mitmekesist sisu (tekst, , heli, pilt, video), seega mitut meediat – multimeediat.

Vrd ka de:Multimedia bezeichnet Inhalte und Werke, die aus mehreren, meist digitalen Medien bestehen: Text, Fotografie, Grafik, Animation, Audio und Video.

Teistes keeltes sõnakuju multimedium ei kasutata; selles võib ka veenduda, kui vaadata interviki linkide loendit: Redigeeri linke (keelteloendi järel).

Kas ei võiks ka meil olla artikli pealkiri Multimeedia

Multimeedia sõna tuli arvutitehnika tekstides inglise laenuna kasutusele 1990. aastatel nimetuses Multimedia PC; see arvuti oli saanud CD-kettaseadme ja seega võimaluse esitada lisaks tekstile ka heli ja liikuvat pilti (animatsiooni, videot). – LAviki (arutelu) 20. aprill 2015, kell 08:49 (EEST)

Ebajärjekindlus tuleb sellest, et pealkiri parandati, aga artiklit läbi ei toimetatud. Nii palju kui mina aru saan, soovitab ÕS "multimeedia" asemel "multimeediumit". Andres (arutelu) 20. aprill 2015, kell 10:01 (EEST)
Multimeedium leidub vikipeedia tekstides 3 kohas (sedagi terminiloendites), multimeedia 28 kohas (lisaks 64 korrale põhiartiklis). – LAviki (arutelu) 21. aprill 2015, kell 09:44 (EEST)
Ma olen Vikipeedias parandanud ka grammatikaasju, millest Vikipeedias on algselt olnud sadakond vigast vormi ja ainult paar-kolm õiget. Ma lähtun siiski ÕS-ist, sest ametlik eesti keele normi alus on ikkagi ÕS, mitte Vikipeedia. Kuriuss (arutelu) 21. aprill 2015, kell 12:05 (EEST)
Mis eespool toodud sõnaseletustesse puudub, siis need järgivad enamvähem ladina keelt, mille järgi -a lõpuline meedia on mitmuslik või hulka väljendav ja -um käib kindla vahendi või vahendaja kohta. Multimeediumi sõnaseletus jätab soovida (EKSSis on see pisut täpsem), aga ma ei ütleks, et selle järgi on meedium teave. Ei pruugi ka tõlgendada nii, et multimeedium on mitu "meediat" (meediumit), vaid multimeedium võib olla ikkagi teatud meedium, mis ühendab eri vahendeid või vorme. Pikne 21. aprill 2015, kell 14:39 (EEST)

Multimeedium on sõnana tõeline uunikum, sest on ladina um-lõpulise võõrsõnana loodud ainuüksi eesti keelde. – LAviki (arutelu) 2. mai 2015, kell 07:26 (EEST)

Kuni see kirjakeele normis (kahjuks) nii on, tuleb sellest lähtuda. Kui pädevad isikud teevad EKI pädevale komisjonile ettepaneku normi muuta, eks siis tuleb muuta ka Vikipeedia teksti. --Andrus Kallastu (arutelu) 25. märts 2016, kell 20:06 (EET)
Kirjakeele normidest lähtuma ei pea, kui norm on vale. Selliste "normide" pärast on eesti keelt väga tõsiselt rikutud. -Mardus /arutelu 3. märts 2020, kell 11:21 (EET)
"Kirjakeele normidest lähtuma ei pea." Olen eriarvamusel. Vikipeediat koostades peab lähtuma eesti kirjakeele normist.--Andrus Kallastu (arutelu) 5. märts 2020, kell 17:07 (EET)
EKI sõnaveeb kinnitab, et "multimeedia" on sama, mis "multimeedium", EKI terminibaas Esterm kinnitab, et "multimeedia" on "multimeediumi" ees eelistermin. Seega erinevalt kuuldustest on "multimeedia" igati olemas ja see termin nimetab mitut sensoorset dimensiooni ühendavat vahendit, andmekandjat või andmesisu. Muide, ÕS pole kunagi ütelnud, et "multimeedia" on ebasoovitav sõnakasutus, lihtsalt jätnud selle mingitel segastel asjaoludel defineerimata, seega pole Vikipeedia kunagi "multimeediast" kirjutades kirjakeele normi vastu eksinud. Eraldi küsimus võib olla, kas Vikipeedia peaks kasutama praktilises keelekasutuses lühendunud liitsõnu nagu "meediasisu" või "meediafail" tähenduses "multimeediasisu" ja "multimeediafail", aga ilmselt pole põhjust neidki teatud kontekstides vältida, sest kolmeliikmelised liitsõnad kipuvadki tegelikus kasutuses lühenema nii, et alles jäävad olulisemad kaks komponenti. Liikasel ja Kesal oli õigus ja Hanson ning Tavast eksisid ja eksitasid -- tasub ka muudes küsimustes arvestada, et nende autorite arvutisõnastikud on kohati oma keeletunnetuselt üpris filisterlikud. --Märt Põder (arutelu) 21. aprill 2020, kell 01:15 (EEST)
Kas see (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/multimeedia/1) on nüüd (aastal 2020) eesti keele reeglite kehtestajate viimane sõna? Näiteks aastal 2004 olid asjad teisiti, vt https://kn.eki.ee/?Q=multimeedia --Andrus Kallastu (arutelu) 21. aprill 2020, kell 10:59 (EEST)
Ei tea, kas on viimane sõna. Pikne arvab, et võib olla viga andmebaasis, aegunud andmed vmt, aga nt ESTERM viitab Tavast/Hansoni sõnastiku 2005. aasta versioonile, seega nagu ei saaks nagu olla aegunud. Kuna kirjakeele norm ei ütle midagi "multimeedia" kasutamise kohta, sh ei ütle, et on ebasoovitav, siis on meie vaba voli otsustada, kas ja kuidas me seda kasutame, EKI terminibaas on autoriteetne allikas, Liikane/Kesa näiteks ka soovitavad, sj pole meie asi uskuda, et Tavast/Hanson on miskipärast pädevamad. Muide, Keelenõu ühelauseline selgitus 2004. aastast ei ütle, mis tähenduses või kontekstis peaks "multimeediumi" eelistama "multimeediale", aga ESTERM ütleb, et inglise multimedia tuleks tõlkida ikkagi "multimeediaks", kuigi multimeedium on korrektsem (aga taas ei ütelda, et mis tähenduses). Keelenõu lausega pole aga suurt midagi peale hakata, sest see ei selgita midagi ja justkui välistab "multimeedia" kasutamise reservatsioonideta, aga see soovitus pole jõudnud ei 2006. aasta, 2013. aasta ega 2018. aasta ÕSi, mistõttu võib selle tõsiseltvõetavuses sel kujul kahelda. Või on jälle andmebaasiviga? --Märt Põder (arutelu) 21. aprill 2020, kell 21:31 (EEST)


Et sõna "multimeedia" pole olemas ega kasutuses, seda vist siin ei väidetudki. Võimalik ka, et normile mittevastavusest pole mõtet rääkida, kuna kõiki sõnu ÕS-is tõesti pole. Kuigi, milles muus kui vastavuses ÕS-is toodud sõnakujudele siis norm ikka seisneb, kõikvõimalikke vigasid ja ebasoovitatavaid sõnu enamasti pole ÕS-is eraldi ära toodud.

Siin on küsimus selles, millist olemasolevat sõna eelistada. Praegu on selles lähtutud keelekorraldajate soovitusest ning veel mõnest autoriteetsest sõnastikust ja kasutusest (nt Microsofti tarkvara tõlge). EKI-l on seejuures ka sellised sõnastikud, milles soovitusi pole (EKSS, Sõnaveeb). Estermis tõesti on märgitud "multimeedia" eelistatavaks, aga samas on öeldud, et info võib olla vananenud (antud märksõna aastast 2000). Viimases ÕS-is on siiski ainult "multimeedium" ning ka eraldi uuem soovitus aastast 2004 ütleb, et õige on "multimeedium", mitte "multimeedia".

Miks arvata, et Hanson ja Tavast eksisid, seda ma ei tea. Mina seevastu olen kuulnud, et seda sõnastikku ning ka terministandardit on peetud arvutisõnastike seas muudest sõnastikest just autoriteetsemaks. Ülal on viidatud veel sõnastikele, kus on/oli "multimeedium". Uuematest sõnastikest on "multimeedium" veel siin. Pikne 21. aprill 2020, kell 15:58 (EEST)

Minu jaoks pole Hansoni/Tavasti sõnastik ega nende poolt 2000ndate alguses loodud terministandard autoriteetsem kui Liikane/Kesa või Vallaste ja kindlasti pole see autoriteetsem kui ESTERM. Ma mäletan 00ndate aastate ee.keele uudisgrupi vestlustest, et Hanson/Tavast algatasid seoses "multimeediaga" uutmise (autorid ise osalesid ka seal uudisgrupis), aga nagu paljude oma algatuste puhul ei adunud nad ka selle sõna tähendusvälju kõigis nende nüanssides ega ka seoses ladina või inglise keelega. Nende läbimõtlemata eksperimendi tulemusi kogeme nüüd 20 aastat hiljem ja selle põhjus pole mitte inglise keele kahetsusväärne surve, vaid hoopis ladina keele elujõulisuse ja loogika eiramine. Ka pole minu jaoks Microsofti tõlked autoriteetsemad kui Ubuntu või mistahes muu olulise tarkvaraprojekti omad. AS Cybernetica andmekaitse ja infoturbe leksikon on tänuväärne ja kindlasti parem allikas kui vananenud Hanson/Tavast, aga see ei asenda EKIt ega emakeele seltsi keeletoimkonda -- küll aga väljendab infoturbe ekspertide ootusi ja arvamusi. Ilma ÕSi ametliku kirjeta või emakeeletoimkonna otsuseta "multimeedia" küsimuses ongi meil peaasjalikult arvamused ja mina isiklikult võtan tõsisemalt neid arvamusi, mis on esitatud koos põhjendustega. Muide, AKIT eristab inglise multimedia kaks tähendust, mida mõlemat tahetakse eesti keeles nimetada eri viisil "multimeediumiks". See tundub keelekorralduslikult läbimõtlemata, sest kogu selle eristamise iva on keele nüansseeritus, sj AKITi multimedia teine tähendus on see, mille tõlkimine multimeediumiks on märkimisväärselt vägivaldne ja kus sõna tähendusväli lõikab tugevalt sisse ettekujutusse, et "meedia" peab olema piiratud "ajakirjandusega". Internet on ajakirjandust ennast juba niipalju muutnud, et 20 aasta tagune soov reserveerida sõna "meedia" Postimehele ja ETV-le ei ole enam kuidagi pädev. Aga et meil on keeles olemas ja lubatud ladina keele mitmus "meedia", siis ka see hävitab soovi vältida sõnavormi "multimeedia" ja eelistada multimedia tähistamisel "meediumi" ning mitmusena "meediume". Oma osa on siin vist ka sellel, et "meediumist" lähtuvad vormid on pikemad ja kohmakamad ning mõjuvad liiga bürokraatilikult, et need "multimeedia" asemel kasutusse läheksid. Pigem tundub usutav, et "meediumi" saab eelistada mingites spetsiifilisemates kontekstides, kus tõepoolest on rõhuasetus mingitel seadmetel kui vahenditel ja kus pole otsest pistmist meedia kui suhtlusruumiga -- nende täpne määratlemine võiks olla terminiloojate ülesanne ja niisugusel kujul oleks sellest eristusest ka kasu. --Märt Põder (arutelu) 22. aprill 2020, kell 15:24 (EEST)

Mina saan aru, et "multimeediumit" vastandatakse "monomeediumile"[5] ning seetõttu võiks arvata, et "meediumifail" pole mitte lühenenud "multimeediumifailist", vaid võib tähendada ka "monomeediumifaili". Ka MediaWiki tarkvaras tähendab "media file" ka üht meediumit kasutavat faili. Pikne 21. aprill 2020, kell 16:14 (EEST)

See "monomeedi(um/ia)" pole mingi üldlevinud termin, vaid pigem pärast "multimeed(ia/um)" tekkimist leiutatud tuletis, mh ei esine see näiteks inglise vikis. Puht loogiliselt on aga "monomeediumifail" "multimeediumifaili" erijuht, sest ka üks on arv -- seega siin mingit vastuolu pole. Kui MediaWiki tarkvara räägib "meediafailidest" või "meediasisust", siis see mahutab enda alla nii multi kui ka mono ning pole kahtlust, et multimeedia-varamusse saab laadida ka monomeediat. Kuna "meediumifail" on tautoloogia ja sama hästi võib rääkida lihtsalt "failist", siis "meediafail" osutab sellele, et fail võib sisaldada eri tüüpi levinud meediat, sh "multimeediat". --Märt Põder (arutelu) 22. aprill 2020, kell 16:38 (EEST)
Estermi kohta nii palju, et seal on eraldi kanded mõistete ja allikate kohta. Samale allika (nt AKS) kandele viidatakse eri mõistete juurest. Kui antud juhul on allikakanne uuema kuupäevaga, siis nähtavasti on seda kannet lihtsalt uuendatud pärast allika kasutamist. Ma ei ütleks, et see on "andmebaasiviga", kuigi sellised suhtelised allikaviited tekitavad küll veidike segadust.
Ma ei saa aru, mis ebamäärasusest on jutt EKI uuema 2004. aasta soovitusega seoses. Milline on eesti keeles sõna "multimeedium" teine tähendus? Kui pead silmas Estermis antud kaht definitsiooni, siis seal minu meelest on tegu sama asjaga kummagi viidatud allika sõnastuses. Esterm on üldse mõistete (tähenduste) põhine, sama termini eri tähenduste kohta on seal eri kanded.
Mis eri allikate autoriteetsusesse puutub, siis ma ei vaidle vastu, et EKI (uuemad) allikad/soovitused on keeleküsimustes kõige autoriteetsemad. Muude sõnastike juures võiks tähele panna, kas koostaja on näiteks tehnikainimene või terminoloog või mõlemat. Mis puutub Microsofti ja Linuxi tõlgete võrdlusse, nagu ennist sulle tõlkevikis juba ütlesin, siis ühel juhul on tegu professionaalsete tõlkijate tööga ja teisel juhul minu- ja sinusuguste asjaarmastajate tööga.
Vähemasti ingliskeelne sõna "monomedia" eksisteerib guugeldamise põhjal ka väljaspool sõnastikke. Mulle tundub loomulikum tõlgendus, mille järgi "mono-" ja "multi-" on lihtsalt vastandid. Kui "ka üks on arv", siis on hämaravõitu, miks ikkagi eraldi sõna kasutatakse. Võib-olla hea tahtmise korral saab arvata monomeediumi mõiste multimeediumi alla ning tulenevalt multimeediumit ja meediumit alati samastada, aga miks seda teha? Või millest see küsimus üldse ajendatud oli? Kas siin artiklis on mõni seonduv lause, mille sõnastust tuleks parandada?
Allpool toodud keelenõu järelepärimises nähtavasti ei saanud me teada üldjoontes midagi sellist, mida olemasolevate allikate ja varasemate soovituste põhjal juba teda polnuks, st eelistatakse sõna "multimeedium". Pikne 20. mai 2020, kell 15:41 (EEST)

Tundub, et oleme jõudnud olukorda, kus selguse saamiseks tuleks uuesti esitada küsimus EKI keelenõule http://keeleabi.eki.ee/ Märt, Pikne, kas oleksite valmis küsimuse siinsamas arutelulehel formuleerima?--Andrus Kallastu (arutelu) 22. aprill 2020, kell 09:50 (EEST)

'Multimeedium' või 'multimeedia', küsimus keelenõule (kuni 2000 tähemärki):
Lgp Keelenõu!

ÕS ei dokumenteeri sõna "multimeedia" olemasolu ega puudumist, kuigi ESTERM sisaldab 2000. aastast vastavat terminit [1]. Ma ei tea, kas ESTERMi kirje on ka ajas muutunud, aga seal on praegu kirjas, et "multimeedia" on eelistermin ning soovitused, mis puhul võiks kasutada "multimeediumi" ja mis puhul "multimeediat".

Seejuures esineb Keelenõu lehel märkus aastast 2004, et "õige on kirjutada multimeedium" ja mitte "multimeedia" [2]. Kuna see selgitusteta soovitus on vastuolus ESTERMi kirjega ega ole jõudnud ei 2006. aasta, 2013. aasta ega 2018. aasta ÕSi, siis tundub, et sellega on midagi valesti.

Seejuures soovitavad "multimeediat" kasutada ka Liikane/Kesa oma sõnastikus [3], värske Sõnaveeb sisaldab ühemõttelist "multimeedia" kirjet [4] ning hulga kirjeid liitsõnadest, kus on multimeedia igati sündsas staatuses.

Ma mäletan, et siin taustal on arutelu, et "multimeedium" on miskitpidi korrektsem sõna, aga ma mäletan ka, et kunagistes aruteludes polnud selgust, et mille kohta korrektsem. Võimalik, et konkreetset seadet on õigem nimetada "multimeediumiks", aga see ei tähenda, et "multimeedia" kui selline selle peale olemast lakkaks -- ja seda on näidanud ka järgnenud ajalugu.

Ma ei tea, kas "multimeedia" eiramine ÕSis on kuidagi kõige sellega seotud, aga seda oleks huvitav teada.

Kui vaadata ÕSis sõna meedia kirjet [5] selle muutumises, siis sõna tähendust määratletakse massiteabevahendite kaudu, kuid eri ÕSi väljaannetes on sinna lisandunud näited, mis ei viita mitte niivõrd masside teavitamisele suunatud vahenditele, vaid pigem teabe kandja tüübile -- trükimeedia, veebimeedia, sotsiaalmeedia, ühismeedia. Kuigi trükimeedia enam-vähem sobib selle määratlusega, sest seal on tõesti tegemist trükiseadmetega kui trükimeediumidega, mida nende omanikud kasutavad massidele teabe edastamiseks, siis veebimeedia puhul pole nende vahendite hulk kuidagi tuvastatav ja see sõna ilmselt osutab pigem veebile kui Interneti ühele protokollile, mis loob veebimeedia kui suhtlusruumi.

See vastab üldjoontes ka sõna meedia tähendusele inglise keeles [6], mida ja mille seoseid ladina algupäraga vist on püütud Eesti keelekorralduses korrigeerida. Kuna see korrigeerimine pole aga olnud piisavalt täpne, st pole olnud selge, mida peaks eelistatult nimetama meediumiks ja missugust meediumide koguhulka, nende poolt loodud suhtlusruumi, selles esinevat sisuvoogu või seda kandvate vahendite hulka võib siiski sildistada meediaks, siis on selle tulemuseks hulk segadust ja vaidlusi, kus inimesed püüavad meediale, meediumidele ja nendest moodustatud liitsõnadele oma isikliku keeletunnetuse alusel sisu anda.

Palun, andke mingi soovitus, kuidas selle "multimeedia" küsimuses keelenormi silmatorkavast puudumisest ja EKI seisukohtade vastuolulisusest teha mingi mõistlik järeldus selle sõna kasutamiseks ja mh selle nähtuse dokumenteerimiseks Vikipeedias [7], millest ka käesolev kiri osaliselt tõukub.

[1] http://termin.eki.ee/esterm/concept.php?id=29319&term=multimeedia
[2] https://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1&otsi=multimeedia
[3] http://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/computer/dict.cgi?word=multimeedia&lang=et
[4] https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/multimeedia/1
[5] https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=meedia&F=M
[6] https://www.merriam-webster.com/dictionary/media
[7] https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Multimeedium

Ma juba kirjutasin täitsa oma äranägemise järgi, tähemärke ei loendanud, aga kui saan vastuse, siis toon selle siin hea meelega ära. --Märt Põder (arutelu) 22. aprill 2020, kell 11:33 (EEST)

Aitäh! --Andrus Kallastu (arutelu) 23. aprill 2020, kell 09:21 (EEST)
need on ka täitsa kummalised
suwa 22. aprill 2020, kell 13:51 (EEST)
Keelenõu vastus:
Eesti oskuskeelekorralduses on püütud hoida joont, mille järgi ei oleks otstarbekas tõlkida inglise media’t  eesti keeles alati automaatselt meediaks, vaid olenevalt sisust 1) kandjateks (nt andmekandja), 2) meediumideks (informaatikas teabe edastuse vahendi tüüp üldises tähenduses, nagu tekst, pilt, heli, liikuv kujutis), 3) meediaks ehk massiteabevahenditeks. Nagu näha, on ideaaliks peetud inglise sõna laenamist ühes konkreetses tähenduses (milleks on massiteabevahendid, ja kui tahta lihtsamalt öelda, siis ajakirjandus), mitte kõigis tema tähendustes.  Mis puudutab multimeediumi või multimeediat, siis näiteks andmekaitse ja infoturbe leksikon ütleb, et inglise „multimedia“, eesti „multimeedium“ on multimeediumiliste mõistete, rakenduste ja meetodite valdkond, multimeediumiline on aga mitme meediumi kombinatsiooni kasutav, meediumideks on heli, tekst, graafika vm. ÕS järgiks (oma järgmises trükis) tõenäoliselt informaatika oskuskeeles soovitatut ja esitaks multimeediumi sõna (mida peale andmekaitse ja infoturbe leksikoni soovitab ka Vello Hansoni ja Arvi Tavasti arvutikasutaja sõnastik, vt https://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/aks/dict.cgi?word=multimedia&lang=en). Võtaksin oma praeguse arusaamise asjast kokku nii: meedia on lihtsamalt öeldes ajakirjandus; massimeedia sõna on topeldus, sest meedia sisaldab juba massi sõna, st ta on massiteabevahendid; meediad on tarbetu vorm, sest sõna on juba mitmusliku sisuga; tekst, pilt ja heli on meediumid, nende koos kasutamine on multimeedium. Probleem on muidugi selles, et inglise medium’i mitmus on media, mis takistab meil v-o nägemast selle vormi taga sõna, mida eesti keeles sobiks mõnikord tõlkida meediumiks.

Lugupidamisega
Maire Raadik


Selge, see artikkel räägib mõistest, mille termin on eesti keeles multimeedium.--Andrus Kallastu (arutelu) 13. mai 2020, kell 22:27 (EEST)
  • Issand Jumal... Issand Jumal, kui ebapädev on Keelenõu vastus. -Mardus /arutelu 22. mai 2020, kell 18:35 (EEST)

  • Kui meenub, siis teistes keeltes kasutatakse sõna "meedium" väga kitsalt. "meedium" on näiteks paber, telegraaf, raadio, televisioon, Internet kui informatsiooni edasikandja makrotasemel. "meedium" on ka: posija, ennustaja ja teised esoteeriliste alade esindajad. Seevastu meedia on loendamatu sõna (ehk mitmuses on samuti ehk on ühtemoodi meedia nii ainsuses kui ka mitmuses), mille alla lähevad nii andmed kui ka andmekandja, ning multimeedia kätkeb enda all audiot, videot, pildi- ja fotomaterjale. -Mardus /arutelu 26. aprill 2020, kell 17:46 (EEST)

Multimeedium on elektrooniline seade, mida kasutatakse mitut esitusvormi ühendava sisu säilitamiseks ja kasutamiseks. See lause vist ei kuulu siia, sest multimeedium ei ole elektrooniline seade.--Andrus Kallastu (arutelu) 13. mai 2020, kell 22:40 (EEST)

Multimeediaks nimetatakse nii teaberuumi, seda võimaldavad andmekandjaid, protokolle ja platvorme kui ka selles esitatavat meediasisu, milles on ühendatud erinevad esitusvormid. Multimeediat salvestatakse, mängitakse ja esitatakse ning juurdepääs infole võimaldatakse läbi töötlusseadmete nagu arvuti- ja elektroonikaseadmed. Multimeediaesitlused võivad olla ka osa laivesitlusest. See on juba definitsioonis sisalduva ümberjutustus. Kui vaja, sellele võiks leida artiklis allpool koha. Esimene lause pärast esimest koma on arusaamatu ("võimaldavad andmekandjaid" ?)--Andrus Kallastu (arutelu) 13. mai 2020, kell 22:52 (EEST)