Molotovi kokteil

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Teise maailmasõja aegseid Molotovi kokteile
Molotovi kokteili rünnak tänapäeval
Katapult Molotovi kokteilide heitmiseks

Molotovi kokteil ehk süütepudel on süüteseguga (põletisvedelikuga) täidetud pudel, mida kasutatakse käsitsi heidetava relvana vaenlase tankide ja liikurite põlema süütamiseks.

Enne süütepudeli sihtmärgile heitmist süüdati pudeli külge kinnitatud tormitikk, pärast heidetud pudeli purunemist vastu objekti, paiskus vedelik laiali ja süttis põlema. Süttisid ka laialipaiskuvad vedelikupritsmed ja -aurud. Nii tekkis hetkega tulekera, kus põles ära ka kogu ülejäänud põlevvedelik (bensiin, petrooleum jne).

Süütevedelikule lisati ka paksendit, mis aitas vedelikul tabatud objekti pinnal kauem püsida ja põleda, tekitades lisaks veel paksu mürgist suitsu. Paksendina kasutati tõrva, kummipuru, suhkrut, loomaverd, munavalget, mootoriõli, seepi ja teisigi aineid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesena võeti Molotovi kokteil kasutusele Hispaania kodusõjas 1936 Toledo lähedal Franco käsul Nõukogude tankide T-26 vastu, mida Hispaania vabariiklased kasutasid. Rünnak ebaõnnestus ja süütepudelid kuulsust ei saavutanud.

Talvesõja ajal pommitas Punaarmee Soome linnasid süütepommide ja kobarpommidega. Sel ajal väitis NSV Liidu välisasjade rahvakomissar ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov raadios, et Punaarmee ei viska pomme, vaid toiduabipakke nälgivale Soome rahvale. Seetõttu hakkasid soomlased Punaarmee lõhkepomme Molotovi leivakorvideks kutsuma. Peatselt võtsid soomlased tankide vastu kasutusele süütepudelid, mida analoogia põhjal hakati Molotovi kokteilideks kutsuma. Esialgu nimetati kokteilideks üksnes pudeli sisu, aga pärastpoole pudelit koos sisuga.

Soome riiklik alkoholitootja Alko tootis sõja lõpupoole Molotovi kokteile masstoodanguna Rajamäki piiritusetehases. Talvesõja jooksul toodeti 450 000 pudelit. Pudel oli kolmveerandliitrine ning sisaldas etanooli, tõrva ja bensiini segu. Pudeli juurde kuulusid kaks tormitikku, üks kummalgi pool pudeli külge. Pudel heideti käsitsi või linguga, enne seda süüdati üks pudelile kinnitatud tikk või pigem mõlemad. Kokkupuutel soomuki korpusega pudel purunes ning selles olnud põlevsegu süttis. Tormitikud leiti olevat ohutumad kui põlev kalts pudelisuul.

Peatselt kasutati Molotovi kokteile Halhin-Goli lahingus, kus Jaapani väed kasutasid neid Nõukogude tankide hävitamiseks. Jaapani allikate väitel hävitasid nad mitusada Nõukogude tanki, Nõukogude allikad eitavad seda.

Armia Krajowa leiutas süütepudeli, mis ei vajanud enne heitmist süütamist: pudelis olev süütevedelik süttis iseeneslikult keemilise reaktsiooni tulemusena kütusega segatud kontsentreeritud väävelhappe ning kaltsiumkloriidi ja suhkru segu kristallide vahel, mis olid pudeli ümber seotud kaltsus. Armia Krajowa kasutas pudelite heitmiseks ka katapulte.

Samal ajal töötas USA merevägi välja süütepudeli, mis sisaldas lämmastikhapet ja tükki metallilist naatriumi, et süüdata laialipaiskuv bensiini ja diiselkütuse (diisli) segu.

Tänapäeval on enamikus riikides süütepudelite valmistamine seadusega keelatud, rääkimata nende kasutamisest. Siiski on kurjategijad neid Eestiski tarvitanud.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]