Minisülearvuti

Allikas: Vikipeedia
???
HP 2133 Mini-Note minisülearvuti tavalise hariliku pliiatsi ja A4-formaadis raamatuga. Sellel mudelil on 8.9 tolline monitor.

Minisülearvuti (inglise netbook) ehk mobiilne Internetiarvuti on väike, kaalult kerge ja madala hinnaklassiga sülearvuti.[1]

Minisülearvutite populaarsus sai alguse 2007. aastal, kui Asus esitles Computex Taipei IT-messil esimest korda oma Asus Eee PC 701 mudelit. See sisaldas vaid 4 GB „kõvaketast“ flash-kaardil, Intel Celeron M900 protsessorit, 512 MB mälu ja 7-tollist ekraani. Minisülearvutite esimene ülesanne on kasutajale pakkuda Internetti, peamiselt Wi-Fi-ühendust kasutades, kuid enamasti on võimalik ka võrgujuhtme kasutamine. Minisülearvuti on ekraanidiagonaaliga 5[2] kuni 12 tolli,[3] keskmiselt 1 kg raskune ja tihtipeale odavam teistest sülearvutitest.[4]

Alates 2007. aastast on minisülearvutite ekraanid muutunud suuremaks ja üha enam väikeste sülearvutite sarnaseks. 2009. aasta augustis teatas CNET, võrreldes Delli sülearvuteid ja Delli minisülearvuteid: „Need ei ole muud kui väiksemad, odavamad sülearvutid. Need on niivõrd sarnased, et tavaostja ei saa aru, miks üks on teisest parem. Kokkuvõttes – tavaline sülearvuti ei erine enam minisülearvutist.“[5]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

ASUS Eee PC 700, esimene masstoodangusse toodud minisülearvuti 7 tollise ekraaniga.
Minisülearvutite populaarsus sülearvutite turul 2008. aasta teisel poolel PriceGrabber andmetel

Minisülearvutite algus ulatub juba 1990ndate keskpaika. 1997. aasta märtsis tutvustas Apple Computer eMate 300’t mille tootmine lõpetati 1998. aastal Steve Jobsi tagasi tulles. Kuigi hiljem toodeti väikseid, kaasaskantavaid Interneti kasutusvõimalustega arvuteid (Palm Foleo ja Psion’i OLPC XO-1), hakati kasutama terminit „minisülearvuti“ alles 2007. aastal, kui Asus tuli välja Asus Eee PC-ga. Algselt turule tulnud mudel oli 23x17 cm, kaalus 0,9 kg ja oli 7-tollise (18 cm) ekraaniga. Klaviatuur on umbes 85% tavalisest klaviatuuri suurusest.[6] Pärast EE PC-d tuli Everex välja Linuxil baseeruva CloudBookiga. Windows XP ja Windows Vista operatsioonisüsteemid olid samuti esindatud MSI mudelis Wind.

OLPC ("Üks sülearvuti lapse kohta") projekti – tuntud oma innovaatilisuse poolest toota kestvaid, odavaid ja energiasäästlike minisülearvutid arengumaadele – peetakse üheks peamiseks faktoriks, mis pani suuremaid riistvaratootjaid valmistama odavaid minisülearvuteid. Kui esimene ASUS Eee PC müüs üle 300 000 minisülearvuti nelja kuuga, siis Dell ja Acer ei jäänud passima, vaid tulid turule oma odavate minisülearvutitega. OLPC XO-1 oli tekitanud iseendale konkurendid – arengumaadel tekkis võimalus valida tarnijate vahel, kelle madala hinnaklassiga minisülearvutit nad eelistavad.[7]

2008. aasta lõpuks hakkasid minisülearvutid tavalistelt sülearvutitelt turgu üle võtma.[8] Minisülearvutite tootmine sai võimalikuks tänu riistvara arengule, mis rahuldas enamuse PC kasutajate vajadusi – varasemad katsed tuua turule minisülearvuteid olid ebaõnnestunud just piiratud tehniliste võimaluste ja kalli tehnika pärast. Seda illustreerib fakt, et tüüpilise minisülearvuti jõudlus on samal tasemel 2001. aasta keskmise lauaarvutiga ning maksab neli korda vähem. Kuna sellisest jõudlusest piisab enamus kasutajatele, tekkis vajadus vähest mahtu kasutavate programmide järele nagu Google Chrome. Hinnanguliselt kolmkümmend korda rohkem minisülearvuteid müüdi 2008. aastal (11,4 miljonit, millest 70% Euroopas),[9] kui 2007. aastal (400,000).[10] 2009. aastaks loodeti müüa 35 miljonit ja 2013. aastaks 139 miljonit.[11] Sellist trendi kindlustab veebipõhiste rakenduste, mobiilse Interneti ja majandussurutise mõju.[12]

Austraalias, Uus-Lõuna-Wales’is varustas kohalik haridusministeerium koostöös Lenovoga riiklike keskkoolide õpilasi 2009. aastal tasuta Lenovo S10e ja 2010. aastal Lenovo Mini 10 minisülearvutitega, millele oli eelnevalt installeeritud Microsoft Office ja Adobe Systems’i Creative Suite 4. Jagatud Netbookidel jookseb Windows 7 Enterprise. Arvutitele on lisatud ka jälitamisseade, mis aitab arvuti varguse või kaotamise puhul üles leida. Pärast keskkooli lõpetamist saavad õpilased minisülearvutid endale.

Kreeka varustas kõiki 13-aastaseid õpilasi ja õpetajaid tasuta nimisülearvutitega 2009. aastal.[13] Neile anti 450€ kupong, millega nad said vabal valikul riigisiseselt suvalisest arvutipoest endale sobiva minisülearvuti soetada. Nendele arvutitele pandi peale Windows XP (või uuem Windowsi versioon) või Linux, viirustõrjeprogramm, õpiprogrammide paketid ja vanemliku kontrolli programmid. Samuti toetasid need juhtmevaba Internetti.

Microsoft ja Intel on üritanud hoida minisülearvuteid kindlates piirides, et need ei võtaks turul üle tavaliste sülearvutite ja personaalarvutite kohta. Sellest hoolimata lubavad tootjad aga aeg-ajalt välja tulla aina võimsamate minisülearvutitega.[14]

2008. aasta lõpus olid tüüpilise minisülearvuti omadused järgmised: kaalus 1,4 kg; ekraanidiagonaal 9 tolli (23 cm); juhtmevabasse Internetti ühenduv; Linuxi või Windows XP operatsioonisüsteemiga; Intel Atom protsessoriga; maksis alla 400$.[15] 2009. aasta keskel olid tüüpilise minisülearvuti omadused järgmised: 1,2 kg; hind kuni 300$; 10-tollise (25 cm) ekraanidiagonaaliga; 1 GB RAM-iga; 160 GB kõvakettaga; juhtmevabasse internetti ühilduv ja ka mobiilsesse internetti ühilduv.[16] Nõudlus oli aga suuremate ekraanide järgi, mille tulemusena kasvasid ekraanisuurused 7 tollist (18 cm-st) algupärasel Asus Eee PC 700-l, 12 tolliseks (30,5 cm) mudelitel 2009. aasta suvel.[17]

Kaubamärk[muuda | redigeeri lähteteksti]

1996. aastal hakkas Psion taotlema kaubamärki netBooki tooteseeriale, mis ilmus 1999. aastal.[18] Kaubamärk saadi, aga Psioni minisülearvutid ei kogunud populaarsust[19] ja tootmine seisati (kuigi jätkati kasutajatele lisaseadmete ja klienditeeninduse pakkumist).

Psion on Delli ja Inteliga netBooki kaubamärgi pärast kohut käinud. 2. juunil 2009 teatas Psion, et annab netBooki kaubamärgi vabaks ning lubab kolmandatel osapooltel seda kaubamärki kasutada ka tulevikus.

Riistvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

MSI Wind minisülearvuti emaplaat Intel Atom protsessoriga

Minisülearvutite riistvara ei ole enamasti nii võimas kui tavalistel sülearvutitel. Mõnel minisülearvutil pole isegi tavapärast kõvaketast.[20] Sellised minisülearvutid kasutavad pooljuhtkettaid (Solid State Drive), mis kasutavad vähem elektrit, on kiiremad ja kergemad, aga väiksema mahuga (nagu näiteks 32, 64 või 128 GB).

Kõik tänapäeval toodetavad minisülearvutid toetavad Wi-Fi juhtmevaba internetti ja paljusid saab kasutada mobiiltelefoni interneti levialas (näiteks 3G).[21]

Protsessorite arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

x86[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamus minisülearvuteid tootjatelt Asus, BenQ, Dell, Toshiba, Acer kasutavad Intel Atomi sülearvuti protsessoreid (näiteks N270 1,6 GHz või N280 1,66GHz, aga ka 1,66 GHz N450 seeria protsessoreid, kuhu on integreeritud graafika). VIA Technologies C7 protsessorit kasutavad erinevad minisülearvutite tootjad nagu HP[22] ja Samsung.[23] VIA on disaininud ka Nano mudeli, mis on x86-64-ühilduva arhitektuuriga. Nano arhitektuuri kasutab näiteks Samsung NC20. Mõned väga odavad minisülearvutid kasutavad süsteemikiibil Vortex86 protsessorid, mis on väga madala jõudlusega. AMD andis välja minisülearvutitele mõeldud protsessori 2010. aastal, mis on Asus Eee PC 1015T-l ja paljudel teistel minisülearvutitel.[24]

Võrdlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Definitsiooni järgi on minisülearvutite protsessorid madala jõudlusega. Näiteks tavaliselt Core 2 Duo T5600, 1,83 GHz, 2 MB L2 vahemäluga (cache), mida kasutatakse sülearvutites, millel on PassMark tulemus umbes 1000 punkti. Alljärgnevas tabelis on kõige levinumate minisülearvutite protsessorite võrdlus:[25]

Tootja Nimi Sagedus/GHz L2 cache/KB TDP/W Viide Keskmine
PassMark tulemus
Intel Atom N270 1.6 512 2.5 [2] 310
Intel Atom N450 1.66 512 5.5 [3] 320
Intel Atom N550 1.5 1024 8.5 [4] 563
AMD Athlon Neo MV-40 1.6 512 15 [5] 391

ARM[muuda | redigeeri lähteteksti]

ARM Holdings arendab ja toodab mikroprotsessorite tehnoloogiaid madala energiakulu ja madala maksvusega, mis moodustab ideaalse aluse minisülearvutitele. Näiteks hiljutine ARM Cortex-A9 MPCore seeria protsessori tuumad on kiidetud ARMi poolt kui alternatiivne platvorm x86 minisülearvutitele. ARM kiipide tootja on ennustanud, et 2012. aastaks töötavad pooled minisülearvutid ARMi kiipidelt.[26]

MIPS[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõned minisülearvutid kasutavad MIPS arhitektuuriga ühilduvaid protsessoreid. Need on näiteks Skytone Alpha 400s ja Gdiumi minisülearvutites, mis kasutavad 64-bitist Loongson protsessoreid, mis on võimelised 400 miljoniks käsuks sekundis.[27]

Operatsioonisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Windows[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009. aasta jaanuaris oli USA-s üle 90% minisülearvutitest Windows XP-ga,[28] mille Microsoft oli müünud 15–35 dollariga minisülearvuti kohta.[29][30] Microsoft on laiendanud Windows XP kättesaadavust hästi odavatele personaalsetele arvutitele juunist 2008 kuni juunini 2010.[31] Samas kehtis allahinnatud litsents ainult vähendatud suuruse ja funktsionaalsusega minisülearvutitele, mis tagas odavate personaalarvutite, lauaarvutite ja tavaliste sülearvutite müügi jätku. Samas aitas see ka hoiduda Linuxi kasutamisest minisülearvutitel.[32] 2009. aastast hakkas Microsoft pakkuma ka Windows 7 Starterit minisülearvutitele.[33][34][35]

Linux[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linux'i logo

2009. aasta novembri seisuga hinnati kohandatud Linuxi operatsioonisüsteemidega minisülearvutite arvuks 32% kogu maailma minisülearvutitest,[36] mis tähendab populaarsuselt teist kohta Windowsi järel. Kuna Linuxi tarkvara installeeritakse tarkvara "varamust" (repository), siis ei vaja Linux tarkvara paigaldamiseks optilist lugejat.

2010. aasta augusti seisuga ei installeeri ega toeta suuremad minisülearvutite tootjad USAs Linuxit. Sellise muutuse põhjus on segane, kuigi samal ajal muutus kättesaadavamaks Windows 7 Starter. Niššturgudele suunatud tootjad nagu System 76 ja ZaReason aga jätkavad Linuxi kasutamist oma toodetes.

Minisülearvutid on andnud lükke Linuxi arendamiseks ja optimeerimiseks väiksematele ekraanidele ja piiratud võimsusega Atomi protsessoritele, mis tavaliselt minisülearvutites on. Sellistele süsteemidele sobivad on näiteks Ubuntu Netbook Edition, EasyPeasy ja Jolicloud. Algselt Inteli poolt toetatud Moblin on ka nüüd Linuxi toele üle läinud. Mõlemad (Jolicloud ja Moblin) on pigem orienteeritud suhtluseesmärgiks kui kontoritöödeks. Inteli sponsoreeritud beetaversioon Moblin 2.0’st tuli välja 2009. aasta sügisel.

Android[muuda | redigeeri lähteteksti]

Google'i Android tarkvara platvorm, algselt disainitud mobiiltelefonidele, on demonstreeritud ASUS Eee PC’l.[37] ASUS on palganud insenerid arendamaks Androidil baseeruvat minisülearvutit.[38] Freescale on samuti teatanud plaanist anda välja odav ARM-arhitektuurile loodud minisülearvutit, millel jookseb Android.[39]

2009. aasta juulis algatati uus projekt, mille eesmärk on pakkuda vabavaralist lahendust Androidi x86-le, ennekõike minisülearvutitele.[40]

Chrome OS[muuda | redigeeri lähteteksti]

Google'i uus operatsioonisüsteem Chrome OS on juba osadele minisülearvutitele laaditud. Neid arvuteid nimetatakse "Chromebook"-ideks.

Mac OS X ja iOS[muuda | redigeeri lähteteksti]

OSx86 projekti tulemusel on Mac OS X’i demonstreeritud mitmel minisülearvutil.[41] Apple on kaevanud mitme veebilehe peale (kaasa arvatud Wired ja Youtube), kes jagavad informatsiooni, kuidas installeerida OS X arvutile, mis pole Apple'i riistvaraga, kes on tulemusena sellekohase sisu maha võtnud.[42] Üks artikkel nimetas minisülearvutit, millel jooksis OS X, „Hackintosh“-iks.[43]

Teised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minisülearvutitel on demonstreeritud ka selliseid operatsioonisüsteeme nagu NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, MeeGo ja Darwin.

Kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009. aasta juunis tehtud uuring näitas, et 60% minisülearvutite omanikest ei võta seda kunagi kodust kaasa.[44] Teine uuring 2009. aasta septembris näitas, et kõigist kaasaskantavate arvutite tarnetest moodustasid minisülearvutid ligi 20%.[45]

Eraldi „laste“ minisülearvuti tuli välja Disney brändi all. Nende odavust (madalam risk), DVD-mängija puudumist (vähem lõhkuda) ja väiksemat klaviatuuri (lapse käele mugavam suurus) on peetud olulisteks sihtturu eelisteks. Sellistel minisülearvutite põhiliseks puuduseks on online-videote laadimise ja esitamise madal kvaliteet ja isegi lihtsate mängude jaoks vähene kiirus.

Minisülearvutid hariduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minisülearvutite kasutatavuse tõus hariduses on mitmeti selgitatav. Vajadus valmistada lapsi ette 21. sajandi elustiiliks, sajad uued veebist kättesaadavad õppevahendid ja kasvav surve õpilasekesksemaks õppeks on kolm suurimat tegurit, mis on minisülearvutite kasutatavust koolides kasvatanud. Dell oli esimeste seas, kes viis masstootmisesse haridussektorile mõeldud minisülearvutid.

Minisülearvutid pakuvad selgeid eeliseid hariduse andmisel. Esiteks on need kompaktsed ja kerged, sobides seega nii õpikeskkonda kui ka lihtsustades oma kaasaskantavust. Samuti on minisülearvutid odavad, mis on kergenduseks koolide eelarvetele. Hoolimata madalast hinnast ja väiksest suurusest on minisülearvutid võimelised enamusteks kooliga seotud töödeks, näiteks tekstitöötluseks, esitlusteks, interneti kasutuseks, multimeedia esitamiseks ja fotohalduseks.[46]

Kasutus klassiruumides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minisülearvutitel on potentsiaali muuta õpilase ja õpetaja vahelist suhtlust ning need omavad praktilist kasutust klassiruumides. Pilveandmetöötluse (cloud computing) tähtsus koolides on kasvamas. Pilveandmetöötlus välistab paljud tehnikaga seotud mured, mis on saanud tavaliseks kooli ja kodu arvutitel. Näiteks andmekadu arvuti rikki minemisel jne. Kuna peaaegu kõigil minisülearvutitel on juhtmevaba interneti võimalus, siis on võimalik ka täielik ligipääs tasuta online rakendustele ja serveritele.

Tegevusalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minisülearvutid sobivad õpetamiseks juba alates lasteaiast. Minisülearvutid sobivad näiteks:

  • Klassi ajaveebi uudiste või teadaannete ülespanemiseks
  • Klassi informatsiooni üles panemiseks Vikidesse
  • Veeb 2.0 tegevusteks
  • Uurimistöödeks või andmeanalüüsiks
  • Online-debattideks või -aruteludeks
  • Harivateks mängudeks, mälu arendamise ülesanneteks
  • Loomaks või kuulamaks harivaid ülekandeid
  • Tekstitöötluseks
  • Ettekannete tegemiseks
  • Ligipääs online-õpikutele ja ülesannetele
  • Isikliku kalendri ja ajaplaani tegemiseks
  • Koostööks pilveandmetöötluse kaudu

Mõju õppetööle[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minisülearvutite kasutamisel klassiruumides on palju eeliseid, aga neid on kõige rohkem siis, kui iga õpilase kohta on 1 arvuti.[47] Uuringud on näidanud, et sülearvutitega õpilased töötavad enam ja kõrgema kvaliteediga, omavad ligipääsu rohkemale informatsioonile, mis arendab andmete analüüsivõimet ja õpilastekeskne õppimine on kergemini saavutatav.

Nutiarvuti (ingl smartbook)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nutiarvuti on mobiilne seade, mis omadustelt jääb kuhugi nutitelefonide ja minisülearvutite vahele. Mõned omadused on sarnased nutitelefonidele (töötab pidevalt, pikk patarei kestvus, 3G-ühendust toetav, GPS), aga seade on suurem ja täisklaviatuuriga. Nutiarvutid on disainitud töötamiseks online-rakendustega.[48] Nutiarvuteid müüakse üldiselt läbi mobiilsideoperaatorite.[49]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Cheap PCs Weigh on Microsoft", Business Technologies, The Wall Street Journal, December 8, 2008. 
  2. UMID Netbook Only 4.8″.
  3. Asus Set to Release 10.1 Inch Netbook in Japan.
  4. Netbook Trends and Solid-State Technology Forecast. pricegrabber.com, 7. Vaadatud 2009-01-28. 
  5. "Time to drop the Netbook label", CNN, Erica Ogg, August 20, 2009 (August 20, 2009). Vaadatud 2010-05-20. 
  6. "Netbooks vs. Notebooks". PCMagazine.com, Tim Bajarin, September 12, 2008.
  7. Kraemer et al.: "One Laptop Per Child: Vision vs. Reality", Communications of the ACM, June 2009.
  8. Ian Lamont (4. oktoober 2008). ""Netbooks" Move Up In Notebook Rankings". Slashdot. Vaadatud 23.10.2008.
  9. 70% of Netbook sales are in Europe.
  10. Analysis: Did Intel underestimate netbook success?
  11. ABI Research: 35 Million Netbook Shipments Expected in 2009: An Era Begins ABI Research
  12. http://www.liliputing.com/tag/economy
  13. [1]
  14. http://www.computerworld.com/action/article.do?command=viewArticleBasic&articleId=9130757
  15. "Tech's hope in 2009 – or curse?", Fortune Magazine, December 24, 2008, Jon Fortt (2008-12-24). Vaadatud 2010-05-20. 
  16. Fleishman, Glenn (August 1, 2009). "Netbooks' price, size make them a worthy Apple rival", The Seattle Times. 
  17. http://www.asus.com/product.aspx?P_ID=LUiLXJyf53i17Dmh Eee PC 1008HA
  18. Psion netbook news release.
  19. Save the Netbooks: fighting a trademark on extinct hardware
  20. What is a Netbook computer?
  21. Ganapati, Priya (15. detsember 2008). "The Next Netbook Trend: Cellphone-Like Contract Deals". Wired (magazine). Vaadatud 20.05.2009.
  22. Crothers, Brooke (2009-04-09). "Why HP chose Via chip over Intel for Mini-Note", CNET News. Vaadatud 2009-04-09. 
  23. "Samsung's VIA-powered NC20 netbook now available", Electronista (2009-04-03). Vaadatud 2009-04-09. 
  24. http://www.smartbooktalk.com/processor-discussions-f36/amd-plans-to-launch-netbooks-processors-next-year-t174.html
  25. http://cpubenchmark.net/cpu_list.php
  26. Template error: argument title is required. 
  27. osnews lemote netbook with MIPS processor
  28. Think Linux Rules on Netbooks? Think Again
  29. Microsoft shares hit 11-year low
  30. "Microsoft Gambles on Windows 7 'Starter'", The Wall Street Journal (April 20, 2009). 
  31. Microsoft Announces Extended Availability of Windows XP Home for ULCPCs, April 3, 2008 Press release
  32. Microsoft U-turn to stop Linux dominating ultra low cost PC
  33. Ars@PDC: Steven Sinofsky on Windows 7 and netbooks
  34. Windows 7 to Ship In Six Different Versions
  35. Confirmed: Windows 7 'netbook edition'
  36. Linux's share of netbooks surging, not sagging, says analyst, http://www.computerworld.com/s/article/9140343/Linux_s_share_of_netbooks_surging_not_sagging_says_analyst .
  37. Android netbooks on their way, likely by 2010, http://venturebeat.com/2009/01/01/android-netbooks-on-their-way-likely-by-2010/ .
  38. Google Android May Run Asus Netbook, Rival Microsoft (Update1), http://www.bloomberg.com/apps/news?pid=newsarchive&sid=a4E9sAyqigOU .
  39. Freescale to use Android, ARM for US$ 100 Netbook, http://blogs.zdnet.com/gadgetreviews/?p=1563 .
  40. Android-x86 project
  41. Mac OS X Netbook Compatibility Chart (Updated)
  42. Gadget Lab Video: Running OS X on a Netbook
  43. Last100, "Hackintosh Netbook: Goodbye XP, hello OSX," Jan. 5, 2009
  44. http://www.npd.com/press/releases/press_090622b.html
  45. http://www.techcrunch.com/2009/08/31/report-netbooks-now-a-fifth-of-all-portable-computer-shipments/
  46. Netbook: Small but Powerful Friends, doi:10.1007/s11528-009-0256-z .
  47. Learning With Technology: The Impact of Laptop Use on Student Achievement, http://www.k12blueprint.com/k12/blueprint/cd/v3n2_jtla.pdf .
  48. Schofield, Jack (2009-07-29). "The smartbook has been waiting 28 years to be the next best thing", The Guardian (London). Vaadatud 2010-05-20. 
  49. Ganapat, Priya (2008-12-15). “The Next Netbook Trend: Cellphone-Like Contract Deals” – Wired News.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]