Meelis (Kippel)

Allikas: Vikipeedia

"Meelis" on Enn Kippeli noorsoojutt, mis ilmus 1941, aasta enne Kippeli surma.

Peategelane Meelis on Sakala vanema Lembitu poeg. Olles sakslaste kätte pantvangi langenud, suudab ta koju tagasi jõuda. Ta võtab osa Lindanise lahingust ja Tartu lahingust, kus ta saab surma, võideldes hilisema Tartu kohal asunud linnust kaitstes kõrvuti Koknese vürsti Vjatškoga, kes on ajalooline isik ja keda raamatus kujutati venelasena.

Venelaste (Pihkva ja Novgorodi) toetus eestlaste vabadusvõitlusele oli jutustuse lõpuveerandis (alates 12. peatükist) üks läbivaid teemasid. Raamat pälvis Nõukogude ajal palju tähelepanu just tänu eesti ja vene rahva sõpruse ning ühise saksavastase võitluse kujutamisele, mis sobis toonase riikliku ideoloogiaga, eriti Teise maailmasõja järel. "Meelis" oli kuni 1987. aastani ainus Enn Kippeli ajalooline teos, mida Eesti NSV-s välja anti ja isegi korduvalt (1945, 1955, 1961, 1976, 1984), Eduard Järve, Efraim Allsalu ja Henno Arraku illustratsioonidega.

Teoses liitlastena kujutatud Meelisele ja Koknese vürstile Vjatškole püstitati Nõukogude ajal Tartus Kassitoomele pronksist mälestusmärk, skulptuurigrupp "Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel". 1954. aastal tuli esiettekandele eesti helilooja Anatoli Garšneki oratoorium "Vürst Vjatško ja vanem Meelis" (libretist Paul Anton).

Kuna "Meelise" autor Enn Kippel suri 1942. aastal Leningradi blokaadis, on teos 1. jaanuarist 2013 avalikus omandis.