Meelis (Kippel)

Allikas: Vikipeedia

"Meelis" on Enn Kippeli noorsoojutt, mis ilmus 1941, vaid aasta enne Kippeli surma.

Peategelane Meelis oli Sakala vanema Lembitu poeg. Olles sakslaste kätte pantvangi langenud, suutis ta koju tagasi jõuda. Ta võttis osa Lindanise lahingust ja Tartu lahingust, kus ta sai surma, võideldes hilisema Tartu kohal asunud linnust kaitstes kõrvuti Koknese vürsti Vjatškoga, keda raamatus kujutati venelasena.

Venelaste (Pihkva ja Novgorodi) toetus eestlaste vabadusvõitlusele oli jutustuse lõpuveerandis (alates 12. peatükist) üks läbivaid teemasid. Raamat pälvis Nõukogude ajal palju tähelepanu just tänu eesti ja vene rahva sõpruse ning ühise saksavastase võitluse kujutamisele, mis sobis toonase riikliku ideoloogiaga, eriti Teise maailmasõja järel.

Teoses liitlastena kujutatud Meelisele ja Koknese vürstile Vjatškole püstitati Nõukogude ajal Tartus Kassitoomele pronksist mälestusmärk, skulptuurigrupp "Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel". 1954. aastal tuli esiettekandele eesti helilooja Anatoli Garšneki oratoorium "Vürst Vjatško ja vanem Meelis" (libretist Paul Anton).

Kuna "Meelise" autor Enn Kippel suri 1942. aastal Leningradi blokaadis, on teos 2013. aastast avalikus omandis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Meelis" täistekstina´Tartu Linnaraamatukogu kodulehel (PDF, 2013)