Maakond (Itaalia)
Itaalia haldusjaotuses on maakond (itaalia keeles regione, mitmuses regioni) 1. järgu haldusüksus. Maakonnad, välja arvatud Valle d'Aosta, jagunevad provintsideks (provincia) ja need omakorda valdadeks (comune). Põhiseaduse paragrahvi 131 järgi on Itaalias 20 maakonda.
Staatus
[muuda | muuda lähteteksti]
Igal maakonnal on oma valitsus oma statuudi, võimupiiride ja ülesannetega. Kõik maakonnad on põhiseaduses sätestatud piirides autonoomsed. Viiele maakonnale (1948. aasta veebruaris Sitsiilia, Sardiinia, Valle d'Aosta ja Trentino-Alto Adige maakondadele, 1963. aasta jaanuaris Friuli-Venezia Giuliale) on spetsiaalse statuudiga antud ülejäänud maakondadega võrreldes laiendatud autonoomia. Üks neist viiest, Trentino-Alto Adige, koosneb kahest autonoomsest provintsist (Bolzano ja Trento), mille seadusandlikud volitused on analoogsed maakonna omadele. Trentino-Alto Adige ja Valle d'Aosta nimetused on Itaalia põhiseaduse 2001. aasta redaktsioonis (§ 116) toodud ära kahes keeles, itaalia/saksa ja itaalia/prantsuse keeles: Trentino-Alto Adige / Südtirol ja Valle d'Aosta / Vallée d'Aoste.
Viieteistkümne eriõigusteta maakonna seadusandlikku autonoomiat suurendati märkimisväärselt 2001. aasta põhiseadusliku reformiga (kiideti heaks Amato II valitsuse ajal ja kinnitati rahvahääletusega Berlusconi II valitsuse ajal).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimese maakonnana asutati 1946. aastal Sitsiilia maakond, viimasena moodustati 1963. aastal Molise maakond.
Valitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Maakonna valitsusorganid on sätestatud põhiseaduse 121. paragrahvis:
- Maakondlik nõukogu (consiglio regionale), seadusandlik organ.[1]
- Maakondlik komisjon (giunta regionale), kollegiaalne valitsemisorgan, koosneb presidendist (presidente) ja assessoritest (assessore); komisjoni liikmete arv ei tohi olla suurem kui üks viiendik nõukogu liikmete arvust.[2]
- Maakondliku komisjoni president (presidente della giunta regionale) ehk maakonna president (presidente della regione).
Maakondade loend
[muuda | muuda lähteteksti]| Lipp | Maakond | Elanikke (2025) |
Pindala (km²) |
In/km² | Keskus | Valdu | Provintse[a] |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
Abruzzo | 1 267 135 | 10 828,89 | 118 | L'Aquila | 305 | |
 |
Apuulia (Puglia) | 3 867 282 | 19 541,03 | 200 | Bari | 257 | |
 |
Basilicata | 527 850 | 10 071,59 | 54 | Potenza | 131 | |
 |
Calabria | 1 833 953 | 15 212,65 | 121 | Catanzaro | 404 | |
 |
Campania | 5 567 918 | 13 667,85 | 409 | Napoli | 550 | |
 |
Emilia Romagna | 4 471 014 | 22 501,82 | 197 | Bologna | 330 | |
 |
Friuli-Venezia Giulia | 1 193 671 | 7936,49 | 151 | Trieste | 215 | |
 |
Lazio | 5 710 244 | 17 236,49 | 332 | Rooma | 378 | |
 |
Liguuria (Liguria) | 1 509 782 | 5417,71 | 278 | Genova | 234 | |
 |
Lombardia | 10 049 492 | 23 862,87 | 418 | Milano | 1506 | |
 |
Marche | 1 480 639 | 9344,54 | 158 | Ancona | 225 | |
 |
Molise | 287 543 | 4459,80 | 65 | Campobasso | 136 | |
 |
Piemonte | 4 255 138 | 25 391,67 | 168 | Torino | 1181 | |
 |
Sardiinia (Sardegna) | 1 558 119 | 24 106,30 | 66 | Cagliari | 377 | |
 |
Sitsiilia (Sicilia) | 4 774 678 | 25 824,33 | 186 | Palermo | 391 | |
 |
Trentino-Alto Adige (Trentino-Südtirol) |
1 087 470 | 13 605,97 | 79 | Trento | 282 | |
 |
Toscana | 3 660 551 | 22 985,01 | 160 | Firenze | 273 | |
 |
Umbria | 851 391 | 8463,97 | 102 | Perugia | 92 | |
 |
Valle d'Aosta (Val d'Aosta) |
122 669 | 3258,61 | 38 | Aosta | 74 | 1
|
 |
Veneto | 4 852 065 | 18 351,49 | 265 | Veneetsia | 563 | |
| Itaalia | 58 928 604 | 302 069 | 195 | Rooma | 7904 | 107 |
- ↑ Kõigi provintsitaseme haldusüksuste arv, kaasa arvatud autonoomsed provintsid, detsentraliseeritud piirkondlikud üksused (ente di decentramento regionale), omavalitsuslikud vabakonsortsiumid (libero consorzio comunale) ja provintsi õigustega linnad (città metropolitana).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Sitsiilia valitsusorganiks on erandlikult Assemblea Regionale Siciliana
- ↑ DECRETO-LEGGE 13 agosto 2011, n. 138. L'art. 14, comma 1, lett. b
