Provints (Itaalia)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Itaalia provintsid)

Provints (provincia) on Itaalias maakonna (regione) ja valla (comune) vahel asuv keskastme haldusüksus (2. järgu haldusüksus).

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Kaardil on erineva värviga märgitud maakonnad jagatud provintsideks

Provints koosneb mitmest vallast ning tavaliselt moodustavad mitu provintsi maakonna. Ainsaks erandiks on Aosta oru provints, mis on ühtaegu nii provintsi kui maakonna staatuses.

Kolme peamise ülesandena on provintsidele delegeeritud:

  • kohalik plaanimine ja tsoneerimine;
  • kohaliku politsei- ja tuletõrjeteenuse osutamine;
  • transpordi korraldamine (autode registreerimine, kohalike teede korrashoid jne).

2016. aasta detsembri seisuga oli Itaalias kokku 107 provintsi ja suurlinna (14).

Iga provintsi eesotsas on president, keda abistavad seadusandlik organ, milleks on provintsi nõukogu, ja täitevorgan, milleks on provintsi valitsus. President ja nõukogu liikmed valitakse korraga, provintsis alaliselt elavate kodanike poolt. Valitud presidendi (vajab esimeses või teises hääletusvoorus absoluutset häälteenamust) koalitsioon saavutab nõukogus kolm viiendikku kohtadest. Valitsuse istungit juhatab president, kes määrab ametisse nõukogu teised liikmed (itaalia keeles: assessori).

Lõuna-Tirol ja Trentino on autonoomsed provintsid ning erinevalt kõigist teistest provintsidest on neil maakonnaga (itaalia keeles regione) samasugune seadusandlik võim; need provintsid ei ole allutatud maakonnale, mille koostises nad on, nimelt Trentino-Alto Adige/Südtiroli maakonnale.

Itaalia provintside loend[muuda | muuda lähteteksti]

ISTATi
kood
Provints ISO
kood
Halduspiirkond Rahvaarv Pindala
(km²)
Asustustihedus
(in/km²)
Valdu President
084 Agrigento AG Sitsiilia 454 002 3042 149 43 Erivolinik[Märkus 1]
006 Alessandria AL Piemonte 440 613 3559 124 190 Paolo Filippi (PD)
042 Ancona AN Marche 481 028 1940 248 49 Patrizia Casagrande (PD)
007 Aosta [Märkus 2] AO Valle d'Aosta 128 230 3263 39 74 Augusto Rollandin (UV)
051 Arezzo AR Toscana 349 651 3236 108 39 Roberto Vasai (PD)
044 Ascoli Piceno AP Marche 214 068 1228 174 33 Piero Celani (PdL)
005 Asti AT Piemonte 221 687 1515 146 118 Maria Teresa Armosino (PdL)
064 Avellino AV Campania 439 137 2792 157 119 Cosimo Sibilia (PdL)
072 Bari BA Puglia 1 258 706 3821 329 48 Francesco Schittulli (PdL)
110 Barletta-Andria-Trani BT Puglia 392 863 1538 255 10 Francesco Ventola (PdL)
025 Belluno BL Veneto 213 474 3676 58 69 Vittorio Capocelli (LN)
062 Benevento BN Campania 287 874 2071 139 78 Aniello Cimitile (PD)
016 Bergamo BG Lombardia 1 098 740 2723 404 244 Ettore Pirovano (LN)
096 Biella BI Piemonte 185 768 914 203 82 Roberto Simonetti (LN)
037 Bologna BO Emilia-Romagna 991 924 3702 268 60 Beatrice Draghetti (PD)
021 Bolzano[Märkus 2] BZ Trentino-Alto Adige/Südtirol 507 657 7400 69 116 Luis Durnwalder (SVP)
017 Brescia BS Lombardia 1 256 025 4783 263 206 Daniele Molgora (LN)
074 Brindisi BR Puglia 403 229 1839 219 20 Massimo Ferrarese (PD)
092 Cagliari CA Sardiinia 563 180 4570 123 71 Graziano Milia (PD)
085 Caltanissetta CL Sitsiilia 271 729 2124 128 22 Erivolinik[Märkus 1]
070 Campobasso CB Molise 231 086 2910 79 84 Rosario De Matteis (PdL)
061 Caserta CE Campania 916 467 2640 347 104 Domenico Zinzi (UdC)
087 Catania CT Sitsiilia 1 090 101 3553 307 58 Giuseppe Castiglione (PdL)
079 Catanzaro CZ Calabria 368 597 2392 154 80 Wanda Ferro (PdL)
069 Chieti CH Abruzzo 397 123 2588 153 104 Enrico Di Giuseppantonio (UdC)
013 Como CO Lombardia 594 988 1288 462 160 Leonardo Carioni (LN)
078 Cosenza CS Calabria 734 656 6650 110 155 Mario Oliverio (PD)
019 Cremona CR Lombardia 363 606 1771 205 115 Massimiliano Salini (PdL)
101 Crotone KR Calabria 174 605 1716 102 27 Stanislao Zurlo (PdL)
004 Cuneo CN Piemonte 592 303 6902 86 250 Gianna Gancia (LN)
086 Enna EN Sitsiilia 172 485 2561 67 20 Erivolinik[Märkus 1]
109 Fermo FM Marche 177 914 860 207 40 Fabrizio Cesetti (SEL)
038 Ferrara FE Emilia-Romagna 359 994 2630 137 26 Marcella Zappaterra (PD)
048 Firenze FI Toscana 998 098 3515 284 44 Andrea Barducci (PD)
071 Foggia FG Puglia 640 836 6966 92 64 Antonio Pepe (PdL)
040 Forlì-Cesena FC Emilia-Romagna 395 489 2376 166 30 Massimo Bulbi (PD)
060 Frosinone FR Lazio 498 167 3243 154 91 Antonello Iannarilli (PdL)
010 Genova GE Liguuria 882 718 1839 480 67 Alessandro Repetto (PD)
031 Gorizia GO Friuli-Venezia Giulia 142 407 466 306 25 Erivolinik[Märkus 1]
053 Grosseto GR Toscana 228 157 4501 51 28 Leonardo Marras (PD)
008 Imperia IM Liguuria 222 648 1156 193 67 Luigi Sappa (PdL)
094 Isernia IS Molise 88 694 1528 58 52 Luigi Mazzuto (PdL)
011 La Spezia SP Liguuria 223 516 881 254 32 Marino Fiasella (PD)
066 L'Aquila AQ Abruzzo 309 820 5035 62 108 Antonio Del Corvo (PdL)
059 Latina LT Lazio 555 692 2250 247 33 Armando Cusani (PdL)
075 Lecce LE Puglia 815 597 2759 296 87 Antonio Maria Gabellone (PdL)
097 Lecco LC Lombardia 340 167 816 417 90 Daniele Nava (PdL)
049 Livorno LI Toscana 342 955 1211 283 20 Giorgio Kutufà (PD)
098 Lodi LO Lombardia 227 655 782 291 61 Pietro Foroni (LN)
046 Lucca LU Toscana 393 795 1773 222 35 Stefano Baccelli (PD)
089 Lõuna-Sardiinia   Sardiinia 357 071 6530 57 78 Erivolinik[Märkus 1]
043 Macerata MC Marche 325 362 2774 117 50 Antonio Pettinari (UdC)
020 Mantova MN Lombardia 415 442 2339 178 70 Alessandro Pastacci (PD)
045 Massa ja Carrara MS Toscana 203 901 1157 176 17 Osvaldo Angeli (PD)
077 Matera MT Basilicata 203 726 3447 59 31 Francesco Stella (PD)
083 Messina ME Sitsiilia 653 737 3247 201 108 Nanni Ricevuto (PdL)
015 Milano MI Lombardia 3 156 694 1575 2004 134 Guido Podestà (PdL)
036 Modena MO Emilia-Romagna 700 913 2689 261 47 Emilio Sabattini (PD)
108 Monza ja Brianza MB Lombardia 849 636 405 2098 55 Dario Allevi (PdL)
063 Napoli NA Campania 3 080 873 1171 2631 92 Luigi Cesaro (PdL)
003 Novara NO Piemonte 371 802 1339 278 88 Diego Sozzani (PdL)
091 Nuoro NU Sardiinia 160 677 3934 41 52 Erivolinik[Märkus 1]
095 Oristano OR Sardiinia 166 244 3040 55 88 Erivolinik[Märkus 1]
028 Padova PD Veneto 934 216 2 143 436 104 Barbara Degani (PdL)
082 Palermo PA Sitsiilia 1 249 577 4992 250 82 Giovanni Avanti (UdC)
034 Parma PR Emilia-Romagna 442 120 3450 128 47 Vincenzo Bernazzoli (PD)
018 Pavia PV Lombardia 548 307 2965 185 190 Daniele Bosone (PD)
054 Perugia PG Umbria 671 821 6332 106 59 Marco Vinicio Guasticchi (PD)
041 Pesaro ja Urbino PU Marche 366 963 2564 143 60 Matteo Ricci (PD)
068 Pescara PE Abruzzo 323 184 1225 264 46 Guerino Testa (PdL)
033 Piacenza PC Emilia-Romagna 289 875 2590 112 48 Massimo Trespidi (PdL)
050 Pisa PI Toscana 417 782 2445 171 39 Andrea Pieroni (PD)
047 Pistoia PT Toscana 293 061 965 304 22 Federica Fratoni (PD)
093 Pordenone PN Friuli-Venezia Giulia 315 323 2130 148 51 Erivolinik[Märkus 1]
076 Potenza PZ Basilicata 383 791 6549 59 100 Piero Lacorazza (PD)
100 Prato PO Toscana 249 775 365 684 7 Lamberto Gestri (PD)
088 Ragusa RG Sitsiilia 318 549 1614 197 12 Erivolinik[Märkus 1]
039 Ravenna RA Emilia-Romagna 392 458 1858 211 18 Claudio Casadio (PD)
080 Reggio Calabria RC Calabria 566 977 3184 178 97 Giuseppe Raffa (PdL)
035 Reggio Emilia RE Emilia-Romagna 530 343 2292 231 45 Sonia Masini (PD)
057 Rieti RI Lazio 160 467 2750 58 73 Fabio Melilli (PD)
099 Rimini RN Emilia-Romagna 329 302 863 382 27 Stefano Vitali (PD)
058 Rooma RM Lazio 4 194 068 5352 784 121 Nicola Zingaretti (PD)
029 Rovigo RO Veneto 247 884 1790 138 50 Tiziana Virgili (PD)
065 Salerno SA Campania 1 109 705 4918 226 158 Edmondo Cirielli (PdL)
090 Sassari SS Sardiinia 337 237 4281 79 66 Erivolinik[Märkus 1]
009 Savona SV Liguuria 287 906 1545 186 69 Angelo Vaccarezza (PdL)
052 Siena SI Toscana 272 638 3823 71 36 Simone Bezzini (PD)
014 Sondrio SO Lombardia 183 169 3210 57 78 Massimo Sertori (LN)
089 Siracusa SR Sitsiilia 404 271 2108 192 21 Erivolinik[Märkus 1]
073 Taranto TA Puglia 580 028 2436 238 29 Giovanni Florido (PD)
067 Teramo TE Abruzzo 312 239 1948 160 47 Valter Catarra (PdL)
055 Terni TR Umbria 234 665 2122 111 33 Feliciano Polli (PD)
081 Trapani TP Sitsiilia 436 624 2460 177 24 Erivolinik[Märkus 1]
022 Trento[Märkus 2] TN Trentino-Alto Adige/Südtirol 529 457 6203 85 217 Lorenzo Dellai (UpT)
026 Treviso TV Veneto 888 249 2477 359 95 Leonardo Muraro (LN)
032 Trieste TS Friuli-Venezia Giulia 236 556 212 1116 6 Erivolinik[Märkus 1]
030 Udine UD Friuli-Venezia Giulia 541 522 4904 110 136 Pietro Fontanini (LN)
001 Torino TO Piemonte 2 302 353 6829 337 315 Antonio Saitta (PD)
012 Varese VA Lombardia 883 285 1199 737 141 Dario Galli (LN)
027 Venezia VE Veneto 863 133 2461 351 44 Francesca Zaccariotto (LN)
103 Verbano-Cusio-Ossola VB Piemonte 163 247 2256 72 77 Massimo Nobili (PdL)
002 Vercelli VC Piemonte 179 562 2088 86 86 Carlo Riva Vercellotti (PdL)
023 Verona VR Veneto 920 158 3120 295 98 Giovanni Miozzi (PdL)
102 Vibo Valentia VV Calabria 166 560 1139 146 50 Francesco De Nisi (PD)
024 Vicenza VI Veneto 870 740 2723 320 121 Attilio Schneck (LN)
056 Viterbo VT Lazio 320 294 3614 89 60 Marcello Meroi (PdL)
Kokku 60 626 442 301 338 202 7998

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Provintside arv Itaalias alates 1861. aastast
Provintside arv
Aasta Arv
1861 59
1866 68
1870 69
1920 70
1923 73
1924 76
1927 93
1934 94
1935 95
1941 98
1945 96
1947 91
1954 92
1968 93
1970 94
1974 95
1992 103
2001 107
2004 110
2016 107

Itaalia kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia kuningriigi loomisel 1861. aastal oli Itaalias 59 provintsi. Riigi territoorium oli sel ajal väiksem – kuningriigi koosseisu ei kuulunud Veneto, Friuli-Venezia Giulia, Trentino-Alto Adige ja Lazio maakonnad.

Pärast Kolmandat iseseisvussõda liideti 1866. aastal Veneto, Friuli ja Mantova maa-alad. Lisandus 9 provintsi – Belluno, Mantova, Padova, Rovigo, Treviso, Venezia, Verona, Vicenza ja Udine, mis kõik olid eelnevalt olnud Austria keisririigi koosseisus. Lõpuks, pärast Rooma ja selle provintsi ühendamist 1870. aastal, tõusis provintside arv 69-le.

Pärast Esimest maailmasõda ühendati riigiga uued territooriumid. Trento provints loodi 1920. aastal. La Spezia, Trieste ja Ionio provintsid loodi 1923. aastal. 1924. aastal loodi uued provintsid – Fiume, Pola ja Zara, mis viis provintside koguarvu Itaalias 76ni.

Maailmasõdadevaheline aeg[muuda | muuda lähteteksti]

1927. aastal leidis aset üldine provintside ümberkorraldamine. Loodi 17 uut provintsi (Aosta, Vercelli, Varese, Savona, Bolzano, Gorizia, Pistoia, Pescara, Rieti, Terni, Viterbo, Frosinone, Brindisi, Matera, Ragusa, Castrogiovanni, Nuoro) ning likvideeriti Caserta provints.

Littoria provints (Latina) loodi 1934. ja Asti provints 1935. aastal.

Pärast Teist maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

1945. aastal, pärast sõda, muudeti Aosta provintsi nimetus Valle d'Aosta provintsiks ja Littoria provints Latina provintsiks; loodi uus, Caserta provints. 10. veebruaril 1947 allkirjastatud Pariisi rahulepingutega kaotas Itaalia Istria, Carnaro ja Dalmazia provintsid ning osa Trieste ja Gorizia provintsidest. Lisaks okupeerisid ameerika ja inglise väed Trieste provintsi. Itaalia Vabariigis oli sünnihetkel seega 91 provintsi. 1951. aastal nimetati Ionio provints ümber Taranto provintsiks ja 1954. aastal tagastati Itaaliale Trieste provints.

Lähiajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pordenone provints loodi 1968., Isernia provints 1970. ja Oristano provints 1974. aastal. 1992. aastal loodi kokku 8 provintsi – Verbano-Cusio-Ossola, Biella, Lecco, Lodi, Rimini, Prato, Crotone ja Vibo Valentia, Forlì nimetati ümber Forlì-Cesena provintsiks.

Sardiinias asutati 2001. aastal neli uut provintsi, mis hakkasid toimima 2005. aastal – Olbia-Tempio, Ogliastra, Medio Campidano (likvideeriti 2016. aastal) ja Carbonia-Iglesias (likvideeriti 2016. aastal); 2004. aastal loodi Itaalias veel 3 provintsi – Monza ja Brianza, Fermo ja Barletta-Andria-Trani.

2016. aasta lõpu seisuga oli Itaalias kokku 107 provintsi ja suurlinnapiirkonda.

Endised provintsid[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloolised, likvideeritud provintsid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aosta provints (itaalia keeles: Provincia di Aosta) (1927–1945). Sai 1948. aastal Aosta oru autonoomseks maakonnaks (itaalia keeles: regione).
  • Terra di Lavoro provints (itaalia keeles: Provincia di Terra di Lavoro ) (1861–1927). Jagati praegusteks Frosinone, Latina ja Caserta provintsideks.

Istria ja Dalmaatsia provintsid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Zadari provints (itaalia keeles: Provincia di Zara) (1923–1947)
  • Pula provints (itaalia keeles: Provincia di Pola) (1923–1947). Okupeeriti Saksamaa poolt 1943. aasta septembris
  • Rijeka provints (itaalia keeles: Provincia di Fiume) (1924–1947). Okupeeriti Saksamaa poolt 1943. aasta septembris

Teise maailmasõja ajal asutatud provintsid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ljubljana provints (itaalia keeles: Provincia di Lubiana) (1941–1943). Okupeeriti Saksamaa poolt 1943. aasta septembris
  • Spliti provints (itaalia keeles: Provincia di Spalato) (1941–1943). Okupeeriti Saksamaa poolt 1943. aasta septembris ja siis Horvaatia poolt.
  • Kotori provints (itaalia keeles: Provincia di Cattaro) (1941–1943). Okupeeriti Saksamaa poolt 1943. aasta septembris

Koloniaalprovintsid[muuda | muuda lähteteksti]

Teoreetilised provintsid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lääne Alpide provints (itaalia keeles: Provincia di Alpi Occidentali).

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 Erivolinik (itaalia keeles commissario straordinario) on riigi keskvalitsuse poolt provintsi ajutiseks juhiks määratud ametnik.
  2. 2,0 2,1 2,2 Autonoomne provints

Viited[muuda | muuda lähteteksti]


Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]