Rauza mõis
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7f/Palsmane_kihelkonna_m%C3%B5isad_%281904%29.jpg/220px-Palsmane_kihelkonna_m%C3%B5isad_%281904%29.jpg)
Rauza mõis (saksa keeles Rausenhof, läti keeles Rauzas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Smiltene piirkonnas Palsmane vallas Rauza külas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e4/Zoeckelli_suguv%C3%B5sa_aadlivapp.jpg/100px-Zoeckelli_suguv%C3%B5sa_aadlivapp.jpg)
Rauza kuulus varem Mēri mõisa koosseisu, mille karjamõisana on seda mainitud 1778. aastal. 1781. aastal eraldati see peamõisast ja Rauzast sai iseseisev rüütlimõis. Omanikuks sai Franz Johann von Zoeckell (1746−1811), kelle järeltulijate omanduses oli mõis 1907. aastani. Franzi surma järel oli see mõnda aega kõigi pärijate ühisomandis, kuni tema poeg Alexander selle teistelt 50 000 rubla eest välja ostis.[1] Viimaseks omanikuks oli aastatel 1907−1920 Valerian Rudolf von Baehr (1858−1937), kellelt see maareformiga võõrandati.
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 1 ja 1/8 adramaad, sellele allus 158 mees- ja 203 naishinge.[2]
Aastal 1758 oli mõisa suurus 1 ja 1/8 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 8 ja 3/4 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisal 5 ja 3/4 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 1 ja 77/80, lisaks allus mõisale 6 ja 2/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[4]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa koosseisus kuulus kolm karjamõisa: Ahsit, Mālejas (Mahley) ja Rauselei (nimetatud 1816. aastal).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 388-389.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 388 [1].