Märten Kross
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2022) |
| Märten Kross | |
|---|---|
|
Märten Kross 7. mail 2014 Viru keskuse Rahva Raamatus oma romaani "Hullumäng" esitlusel | |
| Sünniaeg | 21. juuni 1970 |
| Sünnikoht | Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Koduleht | https://martenkross.com |
Märten Kross (sündinud 21. juunil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik, kunstnik, muusik ja produtsent.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Märten Kross on õppinud aastatel 1977–1988 Tallinna 21. Keskkoolis ja Tallinna 1. Õhtukeskkoolis, seejärel New Yorgi Fotograafiainstituudis, Eesti Kunstiakadeemias, Estonian Business Schoolis ja University for the Creative Arts juures Farnhamis Inglismaal, kus omandas magistrikraadi.[1]
Töö ja looming
[muuda | muuda lähteteksti]Äri- ja ühiskonnategevus
[muuda | muuda lähteteksti]1993. aastal asutas Märten Kross koos Marek Strandbergi ja Agu Kivimäega Tallinna vanalinnas aadressil Pikk 39 tegutsema hakanud Iiri pubi Hell Hunt (Kross on ka pubi nime autor). Legendaarseks kultuuriinimeste ja ühiskonnategelaste suhtluspaigaks kujunenud söögi- ja joogikoht oli klubi, kus tehti loomingut ja sõlmiti tähtsaid kokkuleppeid ning mis jõudis ka ise lauludesse (nt Lauri Saatpalu ja ansambli Folkmilli esitatud "Hella Hundi pubi"). Rahvusvahelise turismiportaali Tripadvisor hinnangul oli see 1990. aastatel Tallinna parim pubi.[2] Pubi suleti 2002. aasta sügisel.[3]
Seejärel on Kross tegelnud kinnisvaraarenduse ja vanade hoonete renoveerimisega. Näiteks 1998. ja 1999. aastal osales ta Tallinnas Kentmanni 15 ja Weizenbergi 29 korterelamu arendusprojektides (arhitektid A. Alver ja T. Trummal). 2005. aastal osales ta Tallinnas Vabriku 33 kortermaja arendusprojektis (arhitekt Raivo Kotov), mis pälvis 2005. aastal Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti preemia parima uusehitise eest miljööväärtuslikus piirkonnas.
2009. aastal asutas ta[viide?] koos Ellen Niidu ja Eerik-Niiles Krossiga Jaan Krossi Sihtasutuse, mis tegutses kuni 2019. aasta lõpuni ja andis välja Jaan Krossi kirjandusauhinda.[4] 2019. aastal loovutati auhinna üleandmise korraldamine Eesti Kirjanike Liidule.
Aastatel 2009–2011 töötas ta Kõue mõisa arendus- ja projektijuhina.[viide?]
Muusika
[muuda | muuda lähteteksti]Märten Kross hakkas bändimuusikat tegema 14-aastase punkarina.[5] Ta on mänginud kitarri ansamblites Kulo (1985), Just Knud Qvigstad (1988–1991) ja Mr. Lawrence (1991–1993). Üht pöördepunkti oma muusikakarjääri sündmusterikkas alguses on ta meenutanud nii:
„Just Knud Qvigstadi kutsus mind Margus Alviste, Gena pillipoes ühes Tehnika tänava keldris, septembris 1988. Mäletan seda hästi seetõttu, et tulin siis sünnitusmaja akna alt seismast, kus mulle näidati läbi teise korruse akna mu tütart Mariat. Isasid siis ju sinna sisse ei lastud. Bändi kutsuti mind ilmselt seetõttu, et mul oli juba siis vanemate abiga Soomest hangitud punane Gibsoni Epiphone kitarr.“
– Märten Kross (2019)[5]
Pärast 16-aastast muusikategemispausi hakkas Kross musitseerima koos Jaan Söödiga. Nende koostööst sündis kahemeheplaat “Eile, täna, homme”, mis ilmus 2015. aastal. Umbes samast ajast on ta musitseerinud ansamblis, kuhu kuuluvad peale tema Peeter Metsar, Kiur Aarma, Raun Juurikas ja Toomas Rull. Kross on kinnitanud, et see on just see muusika, mis iseloomustab tema praegust olemust ja mida ta just nüüd teha tahabki.[5]
2019. aastal ilmus Märten Krossi autoriplaat "Üks poiss vaatas tähti" CD-l ja 2021. aastal vinüülplaadil.
Kross on kirjutanud muusika Peeter Simmi lühimängufilmile "Vereringe" (2011).
Heliplaadid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1990 – "Just Knud Qvigstad" (Kuldnokk)
- 1992 – "Streetwalking". Merry Christmas Mr Lawrence
- 1993 – "Mr. Lawrence" (TopMedia)
- 2009 – "Jutustus kahest quningriigist". Just Knud Qvigstad, 1988/2009
- 2015 – "Eile, täna, homme". Märten Kross ja Jaan Sööt
- 2019 – Märten Kross "Üks poiss vaatas tähti" (CD, autoriplaat, millel on 11 lugu; Märten Kross – vokaal ja kitarrid, Peeter Metsar – bass, Kiur Aarma – akustiline kitarr, Raun Juurikas – klaver ja muud klahvpillid, Toomas Rull – trummid ja muud löökpillid)
- 2021 – "33". Just Knud Qvigstad, duubelvinüül (ansambli loomingut kokku võttev duubelalbum, millel on 21 lugu)
- 2021 – "Üks poiss vaatas tähti". Märten Krossi autoriplaat (vinüül, LP)

Kirjandus ja publitsistika
[muuda | muuda lähteteksti]- 2014 – "Hullumäng", Tammerraamat (autobiograafiliste sugemetega romaan)
- 2023 – "Hullumäng : iseenda teha kõik ja mittemiski", JES Kirjastus (uueks kirjutatud romaan)
- 2025 – "Kokkuleppelised imed", Kross Kirjastus (romaan)
Ta on kirjutanud ka oma isa Jaan Krossi teose "Kallid kaasteelised. II" soomekeelse väljaande (2010) kaassõna "Isäni Jaan Kross".
Tema artikleid on ilmunud ajalehtedes Eesti Päevaleht, Maaleht ja Hiiu Leht ning ajakirjades Cheese, Looming ja GO Reisiajakiri.
Fotograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Märten Krossi fotosid on erakogudes Eestis, Prantsusmaal, Belgias, Soomes, Islandil ja USA-s.[viide?]
Isikunäitused
[muuda | muuda lähteteksti]- 2002 – "Nimed marmortahvlil", Coca Cola Plaza, Tallinn
- 2004 – "Peipsiveere vanausulised", Tartu Linnaraamatukogu
- 2004 – "Toscana", Vinoteek Vein ja Seltskond, Tallinn
- 2005 – "Itaalia märkmed", Viviann Napp Galerii, Tallinn
- 2007 – Filmi "Georg" fotod, Coca Cola Plaza, Tallinn
- 2008 – "Floating Dreams" James Hockey & Foyer Gallerie, Farnham, Ühendkuningriik
- 2009 – "Ujuvad unelmad", kohvik Boheem, Tallinn
- 2010 – "Gruusia – kahe vahel", Tartu Loomemajanduskeskus
- 2011 – "Floating Dreams", F-Gallery, Kaunas, Leedu
- 2011 – "Mustvalge Gruusia", kohvik Boheem, Tallinn

Filmikunst
[muuda | muuda lähteteksti]Märten Kross on produtsendi, stsenaristi või fotograafina kuulunud mitme filmi tegijate hulka.
Filme
[muuda | muuda lähteteksti]- 2002 – "Nimed marmortahvlil" (mängufilm), fotograaf
- 2003 – "Lovesick" (mängufilm), fotograaf
- 2003 – "Fender Bender" (mängufilm), fotograaf
- 2003 – "Kingapuu" (tudengifilm), fotograaf
- 2004 – "Söerikastaja" (dokumentaalfilm Jaan Krossi mälestusteraamatu "Kallid kaasteelised" ainetel), kaasprodutsent
- 2005 – "Režii" (dokumentaalfilm), produtsent ja kaasstsenarist
- 2007 – "Georg" (mängufilm), kaasprodutsent ja fotograaf[6]
- 2011 – "Vereringe" (lühimängufilm), helilooja
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti Kinoliidu liige
- Eesti Kirjanike Liidu liige (2025)[7]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2007 – Georg Otsa mälestusmedal
Fotovõistluste auhinnad
[muuda | muuda lähteteksti]- 2004 – Eesti Foto, III preemia
- 2007 – P3X Prix de la Photographie, Pariis, honorable mention[viide?]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Märten Kross on kirjanike Jaan Krossi ja Ellen Niidu poeg. Tema õde Maarja Undusk on kunstnik, vend Eerik-Niiles Kross on poliitik, poolõde Kristiina Ross on keeleteadlane ja tõlkija, poolvend Toomas Niit oli psühholoog.
Aastatel 1988–2014 oli ta abielus näitleja Kärt Krossiga, kellega tal on kolm last: tütar Maria Bessières[8], poeg Jakob Kross ja tütar Emilia Kross.[9]
Seejärel oli Märten Kross abielus maalikunstnik Stina Murakas-Krossiga (1967–2021).[10] Abikaasa võitlusest vähiga on ajendatud Märten Krossi romaan "Kokkuleppelised imed".[11]
2023. aastast on tema elukaaslane moekunstnik Riina Põldroos.[12][13]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Märten Krossi tutvustus Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 16.12.2024.
- ↑ Hella Hundi pubi koduleht Vaadatud 31.08.2025.
- ↑ Pekka Erelt. Hell Hunt pandi magama Eesti Ekspress, 12.12.2002.
- ↑ Jaan Krossi kirjandusauhind Tartu Linnaraamatukogu kodulehel. Vaadatud 17.12.2024.
- 1 2 3 Anne Adams. Märten Kross Blogi Muusikud Muusikast. 07.11.2019.
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 346
- ↑ Liikmed Eesti Kirjanike Liidu koduleht. Vaadatud 16.02.2026.
- ↑ Vilja Kiisler. Prantsusmaal elav eestlanna Maria Bessières: ma ei ole suunamudija! Ma jälestan seda sõna Eesti Päevaleht / LP, 06.12.2024.
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 451.
- ↑ Jaanus Hämarsoo. Märten Kross avameelselt peresuhetest: need nooruse rabedusest tingitud vanad asjad oleme Eerik-Niilesega ammu selgeks rääkinud Kroonika/Delfi, 03.06.2021.
- ↑ Mari Kukk. Märten Kross abikaasa surmast: mingil hetkel ei saa enam mitte midagi teha Maaleht, 30.08.2025.
- ↑ Uus kuum paar! Teineteist on leidnud Riina Põldroos ja Märten Kross Kroonika/Delfi, 20.09.2023.
- ↑ Video ⟩ Eesti moeloojad ihkavad Itaaliasse kinnisvara: Toscanas võib suvemaja maksta sama palju kui talu Setomaal Postimees/Elu24, 29.08.2024.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Märten Krossi koduleht
- Olavi Ruitlane. Raamatuelamus ⟩ Märten Krossi «Hullumäng» on korralik lugemine
- Heikki Aasaru. "Arvustus: noore mehe hullumäng liigestest lahti ajas" ERR kultuur, 26. mai 2014
- Raul Ranne. "Nädala raamat: Keegi ei tahtnud ju surra" Eesti Ekspress, 16. juuli 2014
- Toivo Tänavsuu. "Jaan Krossi poeg kõrbes kinnisvaraäris topelt" Eesti Ekspress, 17. aprill 2009
- Tuuli Põhjakas. "Igaüks on poiss, kes vaadanud tähti" Postimees, 19. märts 2020
- Anne Adams. "Muusikud muusikast: Märten Kross Ajakiri Kitarr, 28. oktoober 2019
- Mari Kukk. Märten Kross abikaasa surmast: mingil hetkel ei saa enam mitte midagi teha Maaleht, 30. august 2025
- Peeter Sauter. Tänukiri Märten Krossile (ehkki kohati noriv) Sirp, 22. august 2025
- Villu Kangur. Nädala raamat | Märten Kross on oma uues romaanis suutnud jäädvustada midagi tabamatut Eesti Ekspress, 23. aprill 2025
- Jaan Leppik. Klassikaraadio - Delta Märten Krossi uus romaan "Kokkuleppelised imed" Klassikaraadio, 14. mai 2025
- Karl Martin Sinijärv. Krossi "Kokkuleppelised imed" puudutab inimlikkust lahates ERR, 18. aprill 2025