Mālmuiža mõis
Mālmuiža mõis (saksa keeles Mahlenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Velēna kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas Mālmuiža külas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mālmuiža oli varem koos Sinole mõisaga Riia peapiiskopi valdus. Peapiiskop Henning Scharpenberg läänistas need maad 1429. aastal Peter von Tiesenhausenile. Sinole mõisaga jäi Mālmuiža seotuks 1803. aastani, mil see viimasest eraldati ja varajagamislepinguga vabahärra Ernst Reinhold von Mengdenile siirdus. Viimane pantis mõisa 1818. aastal Bergidele, kes selle kahe aasta pärast päriseks said. 1863. aastal omandasid mõisa abielusidemete kaudu Ceumernid, kes oli omanikud 1906. aastani. Viimane omanik oli aastatel 1906−1920 krahv Paul Karl Georg Sievers (1872−1945) Vara mõisast, kellelt see maareformi käigus võõrandati.
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 15/16 adramaad, sellele allus 208 mees- ja 255 naishinge.[1]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Magazinshof ja Sikšņi (Webershof, hiljem Vaucluse). Viimane jäi Koivaliina kihelkonna aladele.[2] Hiljem oli see iseseisev rüütlimõis.
Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa hooned (ait, häärber) on arhitektuurimälestistena kaitse all.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 278.
- ↑ http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Lejasciema+pagasts®ion=0&group=2&type=0