Mine sisu juurde

Valentin von Meyer

Allikas: Vikipeedia
Valentin von Meyer

Valentin von Meyer (1601, Riia – 9. märts 1674 (vkj), Jērkule mõis[1]) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) ning mitmete mõisate omanik Liivi- ja Eestimaal.

Märkus: kõik kuupäevad on vana kalendri järgi (vkj); uue kalendri järgi (ukj) +10 päeva.

Elukäik ja teenistus Rootsi armees

[muuda | muuda lähteteksti]

Valentin Meyer sündis 1601. aastal Riias kullassepa Eberhard (Ewert) Meyeri[2] ja tema abikaasa Anna Mölleri pojana. Oma nime sai ta emapoolselt vanaisalt Valentin Möllerilt,[3] kes oli samuti Riia kullassepp.

1. detsembril 1626 teenis ta ooberst Alexander von Esseni Pohjanmaa (Österbotten) rügemendis kapten Nils Larssoni kompaniis fänrikuna (lipnik ehk 2. järgu leitnant)[4][5] ja 29. aprillil 1628 leitnandina kapten Joachim Schultzi kompaniis.[6] 1626–1629 osales V. Meyer sama rügemendi ridades Rootsi-Poola sõjas.

1632. aastal tegutses Valentin Meyer Rootsi haldusametnikuna (Amtsverwalter) Halles[7]

1635. aastal teenis ta ooberstvahtmeistri ametikohal majori auastmes (ooberstvahtmeister vastas 17. sajandi Rootsi armees rügemendi staabis majori ametikohale, olles kolmas ohvitser pärast ooberstit ja ooberstleitnanti) ning kompanii ülemana ooberstleitnant Antonius Twistersi eskadroni koosseisus. Augustis–septembris 1635 dislotseerus tema kompanii Pommerimaal[8] ning jaanuaris 1636 Szczecinis.[9]

7. juulil 1636 koostasid Rootsi major Valentin Meyer ja tema naine Justina Meyer (sündinud Eben) ühise testamendi.[10]

1638. aastal esitas Valentin Meyer avalduse oma varalahkunud naise Justina testamendi avamiseks.[11]

12. aprillil 1638 dislotseerus major Valentin Meyeri kompanii ooberst von Velsi rügemendi koosseisus Stralsundis,[12] 20. mail Greifswaldis, 26. juunil Szczecinis ning juba 3. juulist 1638 kuulus tema kompanii kindral Lennart Torstensoni brigaadi koosseisu Szczecinis (Stettin).[13]

23. oktoobril 1642 osales ta ooberstleitnandina Sinise rügemendi (Blå regementet) koosseisus Kolmekümneaastase sõja teises Breitenfeldi lahingus, kus ta oli üks viiest silmapaistvamast lahingus osalenud ohvitserist.[14]

Alates 7. augustist 1645 Rootsi Kuningriigi aadlik.

1646. aastaks edutati Rootsi armee ooberstiks ning ühe saksa rügemendi ülemaks. 19. juulil 1646 määrati ta Vestfaalis Brackwede (Bröckwörde) ning 1648. aastal Mindeni komandandiks.

1647 introdutseeriti Valentin von Meyeri suguvõsa Rootsi rüütelkonda (nr. 329)

1651. aastal omandas ta Liivimaal riigisekretär Lars Grubbe pärijatelt 10 000 taalri ja 100 tukati eest Lemsalu kihelkonnas Nabe mõisa.

16. augustil 1653 esitas Valentin von Meyer kuninganna Kristiinale taotluse Tirza kihelkonna Lizumsi ja Druviena ning Cesvaine kihelkonna Apeltiene mõisate läänistamiseks endale.[15] Kuningas Karl X Gustav kinnitas läänistuse alles 17. septembril 1657.[16] Lizumsi mõis anti Meyerile siiski üle alles 1661. aastal, mille ta 1670. aastal pantis kolmeks aastaks rittmeister Franz Königile; pandilepingut pikendati 1673. aastal.

Eestimaal kuulusid talle Vaivara kihelkonnas Suur- ja Väike-Soldina mõis.

1656 Birseni komandant ja samal aastal ka rootslaste poolt 1655 vallutatud Kaueni lossi komandant.

Aastatel 1657-1659 teenis Meyer Riia komandandina,[17] alates 1658. aastast kindralmajori auastmes. 1659. aastal määrati ta Miitavi ülemkomandandiks.

1660. aastal mõisteti kindralmajor Valentin von Meyer koos mitme teise isikuga eluks ajaks vangi Miitavi kindluse vaenlasele loovutamise eest, ent 1661. aastal anti talle armu ning Riia raekogu eestkostel tagastati kogu konfiskeeritud vara.

Valentin von Meyer suri 9. märtsil 1674 (vkj) Jērkule mõisas ning maeti 23. veebruaril 1675 Riia Püha Peetri kirikusse.[18]

Tema portreemaal on eksponeeritud Rundāle lossis.[19]

Valentin von Meyer abiellus 9. juulil 1635 Justine (ka Justina) Eben von Brunneniga (10. september 1616 – 23. november 1637, Stralsund), kes oli Breslau kaupmehe ja raehärra Niklas von Eben und Brunneni (1571–1624) ja Dorothea Schäffer von Schaffenbergi (1581–1624) tütar. Justine suri sünnitusel ning maeti Stralsundi Jakobi kirikusse.[20]

Teine abielu sõlmiti Cornelia von Krusega (ka von Knusen või von Kuusen) († 1645). Kolmas abielu (u 1652) Anna Wolffensköldiga (suri Jērkule mõisas, maeti 21. novembril 1675 Krimulda kirikusse),[21] kes oli Riia müntmeisteri Heinrich Wolffi (aadeldatuna Wolffensköld) (u1590–1659) ja Apollonia Rigemanni (aadeldatuna Löwenstern) (1597–1656) tütar ning Riia admiraliteedifaktori Peter Heltscheri (aadeldatuna Rosenbom) († 1651) lesk.

  1. ↑ Väljavõte Krimulda (Kremon) koguduse surmameetrikast lk.85
  2. ↑ W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)
  3. ↑ Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr.398)
  4. ↑ Riksarkivet; Rullor 1620-1723, SE/KrA/0022/1626/11 (01.12.1626) lk.228
  5. ↑ Riksarkivet; Rullor 1620-1723, SE/KrA/0022/1627/8 (01.05.1627) lk.152
  6. ↑ Riksarkivet; Rullor 1620-1723, SE/KrA/0022/1628/10 (01.07.1628) lk.47
  7. ↑ Dieter Horst Steinmetz "Mit Knechten, Jungen, Huren und anderm Gesindlein. Die Schwedenzeit 1631 bis 1636 in Calbe / Saale und Umgebung"[alaline kõdulink]
  8. ↑ Riksarkivet; Rullor 1620-1723, SE/KrA/0022/1635/35 (1635) lk.111
  9. ↑ Riksarkivet; Rullor 1620-1723, SE/KrA/0022/1636/16 (1636) lk.139
  10. ↑ 07.07.1836 (märkus: tegelikult 1636) Reference: Test. 2, Nr. 1216 Testament des schwedischen Majors Valentin Meyer und der Ehefrau Justina Meyer geb. Eben (Diese Archivalie im Ariadne-Portal ansehen); dokument asub Stralsundi Hansalinna Linnaarhiivis (Stadtarchiv der Hansestadt Stralsund)
  11. ↑ 1638 Reference: Rep. 3, Nr. 5157 Antrag des Majors Valentin Meyer auf Eröffnung des Testaments seiner Ehefrau Justina (Diese Archivalie im Ariadne-Portal ansehen); dokument asub Stralsundi Hansalinna Linnaarhiivis (Stadtarchiv der Hansestadt Stralsund)
  12. ↑ Riksarkivet; Rullor 1620-1723, SE/KrA/0022/1638/22 (12.04.1638) lk.252
  13. ↑ Riksarkivet; Rullor 1620-1723, SE/KrA/0022/1638/24 (03.07.1638) lk.75
  14. ↑ "Rikskansleren Axel Oxenstiernas skrifter och brefvexling"; Lennart Torstensoni kiri 24. okt. 1642 kuninganna Kristiinale, lk. 376
  15. ↑ Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a; 8. sept. 1657 Rootsi kuningas Karl X Gustavi poolt allkirjastatud dok.; dokument Rootsi Riigiarhiivis
  16. ↑ Riksarkivet; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/8 (1654-1659) lk.12
  17. ↑ Riksarkivet; Rullor 1620-1723, Registerkort över namn i rullorna, SE/KrA/0022/1a/9 (1658) lk.718
  18. ↑ Riia Püha Peetri saksa koguduse surmaregistri tähestikuline register aastate 1657–1811 kohta (Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1657. gada decembra-1811. gada mirušo reģistrs) lk.25
  19. ↑ Herder-Institut für historische Ostmitteleuropaforschung
  20. ↑ ", Oskar Pusch "Die Breslauer Rats- und Stadtgeschlechter in der Zeit von 1241–1741. Band 1", lk. 331-333" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. veebruar 2021. Vaadatud 28. mail 2021.
  21. ↑ [Väljavõte Krimulda (Kremon) koguduse surmameetrikast lk.87]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Valentin_von_Meyer&oldid=7022722"