Leedu riigipeade loend

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Leedu riigipeade loend sisaldab iseseisva Leedu riigipäid.

Loendis on esitatud Leedu suurvürstid perioodist 12351569, Riiginõukogu esimehed aastatel 19171919 ning Leedu presidendid ajavahemikel 19191940 ja uuesti alates 1990. aastast.

Muude Leedu valitsejate loendid on leitavad artiklis sisalduvate linkide kaudu.

Leedu suurvürstid[muuda | muuda lähteteksti]

Riikluse ajalugu Leedu territooriumil ulatub tagasi 11. sajandisse, kuid enne Mindaugase valitsusaega ei eksisteerinud ühtset Leedu riiki ja seetõttu loendatakse Leedu valitsejaid alates tema võimuletulekust 1230. aastatel.

Aastatel 12531261 kandis Leedu esimene suurvürst Mindaugas kuninga tiitlit.

Alates 1385. aastast olid Leedu ja Poola personaalunioonis, kuigi sageli oli see unioon vaid nimeline. Aastatel 13921440 valitsesid Leedu suurvürstid sisuliselt Poola kuningast sõltumatult, alates 1440. aastast oli Leedu troonil sageli mõni Poola kuninga poegadest, mitte kuningas ise.

Alates Jogaila tõusmisest Poola troonile 1386. aastal on Gediminaste dünastia tuntud ka Jagelloonide nime all, iseäranis selle Poola haru.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Mindaugas (u 12031263) 1235 v 1236 1263, 12. september
Treniota (u 12101264) 1263 1264
Vaišvilkas (u 12201268) 1264 1267
Švarnas (surnud u 1271) 1267 1269 v 1270
Traidenis (surnud 1282) 1269 v 1270 1282
Daumantas (surnud 1285) 1282 1285, märts
Gediminaste dünastia 1285 1569
Butigeidis (surnud u 1291) 1285 v 1286 1291 v 1292
Butvydas (surnud u 1295) 1291 v 1292 1294 v 1295
Vytenis (u 1260– u 1316) 1294 v 1295 1315 v 1316
Gediminas (u 12751341) 1316 1341, detsember
Jaunutis (u 1300 > 1366) 1341, detsember 1345
Algirdas (u 12961377) 1345 1377, mai
Kęstutis (kaasvalitseja) (u 12971382) 1345 1377
Jogaila (u 13621434) 1377 1381
Kęstutis (u 12971382) 1381 1382, august
Jogaila (teist korda) (u 13621434) 1382, august 1392, 4. august
Vytautas (u 13521430) 1392, 4. august 1430, 27. oktoober
Švitrigaila (u 13701452) 1430, 7. november 1432, 31. august
Žygimantas Kęstutaitis (u 13651440) 1432, 1. september 1440, 20. märts
Kazimieras (14271492) 1440, 29. juuni 1492, 7. juuni
Aleksandras Jogailaitis (Aleksander Jagiellończyk) (14611506) 1492, 30. juuli 1506, 19. august
Žygimantas Senasis (14671548) 1506, 20. oktoober 1544, 6. oktoober
Žygimantas Augustas (15201572) 1529, 18. oktoober 1569, 1. juuli

1. juulil 1569 sõlmitud Lublini uniooniga sai Leedust sisuliselt Poola osa ja edaspidi kuulus Leedu suurvürsti tiitel automaatselt Poola kuninga muude tiitlite hulka – see ei olnud enam eraldi päritav. Seetõttu leiab Leedu valitsejad perioodist 15691795 Poola riigipeade loendist.

Poola jagamise järel 1795. aastal läks Leedu Venemaa koosseisu ja Leedu suurvürsti tiitel lisati Venemaa keisri muudele tiitlitele. Seetõttu leiab Leedu valitsejad perioodist 17951917 Venemaa riigipeade loendist.

Leedu Riiginõukogu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese maailmasõja käigus okupeerisid Leedu territooriumi 1915. aastal Saksamaa väed. Pärast keisrivõimu kukutamist Venemaal 1917. aastal puudus Leedus tegelikult legitiimne võim, sest tsaar Nikolai II oli viimane Leedu suurvürst.

Septembris 1917 moodustati rahvuslikel alustel toimiv Leedu Nõukogu, hilisema nimega Leedu Riiginõukogu, mis kuulutas 16. veebruaril 1918 välja Leedu iseseisvuse. Reaalset võimu, nii palju kui see okupatsiooni tingimustes võimalik oli, teostasid Riiginõukogu esimehed.

Juulist novembrini 1918 oli Leedu nominaalselt kuningriik, kuid valitud kuningas reaalselt ei valitsenud ja Leedu territooriumil ei viibinud. Nii kuningriigi ajal kui ka pärast seda, kuni esimese presidendi ametisseastumiseni 1919. aastal täitis riigipea ülesandeid Riiginõukogu esimees.

Veebruarist aprillini 1919 eksisteeris osal Leedu territooriumist ka Leedu-Valgevene NSV, mille riigipead on esitatud vastava riigi kohta käivas artiklis.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Riiginõukogu esimees 1917 1919
Antanas Smetona (18741944) 1917, 24. september 1919, 4. aprill
Kuningas 1918 1918
Mindaugas II (18641928) 1918, 9. juuli 1918, 2. november

Leedu presidendid[muuda | muuda lähteteksti]

4. aprillil 1919 valis Leedu Riiginõukogu riigile esimese presidendi, kes samal päeval ka ametisse astus. Alates sellest ajast kuni Leedu NSV moodustamiseni 1940. aastal oli Leedu riigipea ametinimetuseks president.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Antanas Smetona (18741944) 1919, 4. aprill 1920, 19. juuni
Aleksandras Stulginskis (18851969) 1920, 19. juuni 1926, 7. juuni
Kazys Grinius (18661950) 1926, 7. juuni 1926, 18. detsember
Jonas Staugaitis (kohusetäitja) (18681952) 1926, 18. detsember 1926, 19. detsember
Aleksandras Stulginskis (kohusetäitja) (18851969) 1926, 19. detsember 1926, 19. detsember
Antanas Smetona (teist korda) (18741944) 1926, 19. detsember 1940, 15. juuni
Antanas Merkys (kohusetäitja) (18871955) 1940, 15. juuni 1940, 17. juuni
Justas Paleckis (kohusetäitja) (18991980) 1940, 17. juuni 1940, 21. juuli

21. juulil 1940 moodustati Leedu NSV, mis astus sama aasta 3. augustil Nõukogude Liidu koosseisu. Selles riigis oli riigipeaks kollektiivne organ Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidium, mille esimehed on loetletud Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loendis.

Teise maailmasõja ajal oli Leedu okupeeritud Saksamaa vägede poolt. Täitevvõimu kõrgeimaks teostajaks oli aastatel 19411944 sakslaste määratud kindralkomissar Theodor Adrian von Renteln.

Leedu Vabariigi iseseisvus taastati 11. märtsil 1990. Esimesed kaks aastat täitis riigipea kohuseid Ülemnõukogu esimees, alates 1992. aastast on riigipea ametinimetuseks taas president.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Ülemnõukogu esimees 1990 1992
Vytautas Landsbergis (1932–) 1990, 11. märts 1992, 25. november
Presidendid 1992
Algirdas Brazauskas (kohusetäitja) (19322010) 1992, 25. november 1993, 25. veebruar
Algirdas Brazauskas (19322010) 1993, 25. veebruar 1998, 25. veebruar
Valdas Adamkus (1926–) 1998, 26. veebruar 2003, 25. veebruar
Rolandas Paksas (1956–) 2003, 26. veebruar 2004, 6. aprill
Artūras Paulauskas (kohusetäitja) (1953–) 2004, 6. aprill 2004, 12. juuli
Valdas Adamkus (teist korda) (1926–) 2004, 12. juuli 2009, 12. juuli
Dalia Grybauskaitė (1956–) 2009, 12. juuli

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]