Ilutaim

Allikas: Vikipeedia
Krookus on Eestis levinud ilutaim
Punane pöök on Eestis levinud ilupuu

Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.

Ilutaimed võivad olla nii pärismaised kui ka võõrliigid.

Ilutaimede kasvatamine on väga vana tava. See oli levinud juba antiikajal.[1]

Ilutaimede kasvatamine on aianduse tähtis osa, mida nimetatakse iluaianduseks. Iluaianduses kasvatatakse taimi enamasti nende ebatavalise värvuse pärast. Taime ebaharilikku värvi osa on kõige sagedamini õis, aga need võivad olla ka lehed, viljad, koor või ükskõik milline muu osa. Värvi asemel võidakse taimi kasvatada ka meeldiva lõhna või huvitava kuju või ükskõik millise haruldase tunnuse tõttu, olgu selleks kasvõi suured ja silmatorkavad ogad kaktustel. Igal juhul on ilutaimede kasvatamise eesmärk pakkuda esteetilist naudingut ja meelelahutust kas taime kasvatajale enesele, tema külalistele ja/või avalikkusele.

Ilutaimede hulka kuulub ka enamik poti- ja akvaariumitaimi.

Ka paljusid puid kasvatatakse ilupuuna, eriti aedade või maastiku kujunduses. Ilupuud on haljastuse tähtsad elemendid ja ilupuude planeerimisega avalikku ruumi tegelevad maastikuarhitektid. Puid istutakse sageli teede serva, kus nad pakuvad näiteks varju. Niisuguseid teid, mida ääristavad puud, nimetatakse puiesteedeks ja alleedeks.

Aias koondatakse väikesed ilutaimed tavaliselt peenrale. Sama liiki ilupuud koondatakse tavaliselt kas hekki või puuderitta.

Ilutaimed võivad vahel aednikult nõuda erilisi toiminguid ja hoolitsust. Kõige rohkem on seda vaja bonsai ja pügamiskunsti korral, aga ka ülejäänud ilutaimed võivad vajada istutamist, pookimist, kastmist, rohimist, niitmist või teisi tegevusi. Kui need tegevused ära jätta, siis võivad taimed lakata olemast ilusad ja mõnikord isegi hukkuda.

Ilutaimedest aretatakse sageli uusi sorte ja kultivare, milles taime erilised omadused paremini välja tuleksid. Sorte aretatakse ka saagitaimedest, aga just ilutaimedel on see eriti levinud.

Ilutaimede kasvatamist eristatakse saagitaimede kasvatamisest. Saagitaimede kasvatamisega tegeldakse näiteks põllumajanduses, köögiviljade ja viljapuude kasvatamisel ning metsanduses. Sellegipoolest võidakse saagitaimi ühtlasi ilutaimena kasvatada, samuti peavad paljud näiteks küpset viljapõldu, kõrvitsaõisi või vilja kandvat õunapuud ilusaks. Eri inimesed võivad sama taime kasvatada eri põhjustel, samuti on võimalik, et mis ühe jaoks on ilutaim, on teise jaoks umbrohi (võilill, kummel). Nii pole ilutaimel kindlat piiri.

Looma, keda ilu pärast kasvatatakse, nimetatakse iluloomaks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 19