Larry Page

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Larry Page
Larry Page in the European Parliament, 17.06.2009 (cropped).jpg
Larry Page rääkimas Euroopa Parlamendis 17. juunil 2009
Sünninimi Lawrence Page
Sündinud 26. märts 1973 (49-aastane)
East Lansing, Michigan, USA
Rahvus ameeriklane
Kodakondsus Ameerika
Alma mater Michigani ülikool BA
Stanfordi ülikool MA
Haridus Arvutitehnika BA
Informaatika MA
Organisatsioonid Alphabet Inc.
Abikaasa Lucinda Southworth
Lapsed 2
Vanemad Isa: Carl Page
Ema: Gloria Page

Lawrence Edward Page[1] (sündinud 26. märtsil 1973) on ameerika arvutiteadlane ja ettevõtja, Google'i asutaja (koos Sergei Briniga) ning Google'i emafirma Alphabet tegevjuht.

Page on üks rikkamaid inimesi maa peal. 2015. aastal hindas Forbes tema varanduse väärtuseks 36,8 miljardit dollarit, millega ta oli Forbesi varakaimate inimeste edetabelis 19. kohal. Page on loonud PageRanki, mis on Google'i tuntuim otsingualgoritm.[2]

2001. aastal loobus ta Google'i tegevjuhi kohast ning andis selle Eric Schmidtile, 4. aprillil 2011 asus ta uuesti tööle Google'i tegevjuhina ning juulis 2015 loobus sellest taas, et hakata Alphabeti, mille alla kuulub ka Google, tegevjuhiks.[3]

Lapsepõlv, noorus ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Page sündis East Lansingis USA Michigani osariigis. Page'i mõlemad vanemad tegelesid informaatikaga. Tema isa Carl Vincent Page omandas doktorikraadi informaatikas Michigani Ülikoolis aastal 1965, kui valdkonda alles loodi ning töötas Larry lapsepõlves informaatikaprofessorina Michigan osariigi ülikoolis, ema Gloria oli sealsamas ülikoolis programmeerimise juhendaja. Kuigi Page'i ema on juut, ei kasvatatud teda religioosses perekonnas ning ta ei pea ennast juudiks.[4][5][6]

Page'i kodu oli täidetud arvutite, kõiksuguste tehniliste vahendite ja teadusajakirjadega. Page luges palju raamatuid ja ajakirju, mängis saksofoni ja õppis komponeerimist. Page on maininud, et tema muusikaharidus on inspireerinud tema pühendumist kiirusele arvutustes, kuna muusikas on kiirus väga oluline.[2]

Page'i hakkasid arvutid huvitama juba kuueaastaselt, sest ta sai mängida esimese põlvkonna personaalarvutitega. Ta oli esimene laps oma koolis, kes tegi oma koduseid koolitöid tekstiredaktoris.[7] Tema vanem vend õpetas teda ka asju lahti võtma. Page sai aru, et ta tahab leiutada uusi asju, ning juba 12-aastaselt teadis ta, et tahab kunagi luua oma ettevõtte.[7]

Page käis Okemos Montessori koolis 1975–1979 ja lõpetas East Lansingi keskkooli aastal 1991. Page sai bakalaureusekraadi kiitusega arvutitehnika erialal Michigani Ülikoolis ning magistrikraadi informaatikas Stanfordi ülikoolis.[8]

Doktoriõpe ja teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Otsides doktoritöö teemat, kaalus ta veebi uurimist matemaatilisest vaatepunktist. Ta käsitles linkide struktuuri suure graafina. Tema juhendaja Terry Winograd julgustas teda seda ideed edasi uurima ning Page on hiljem seda nimetanud parimaks nõuandeks, mis ta kunagi saanud on.[9] Ta kaalus ka isesõitvate autode kohta uurimistöö tegemist.[10]

Page uuris oma töös, kui palju ja millised teised veebilehed teatud lehele viitavad, ning nende linkide väärtust. Varsti liitus tema projektiga ka teine Stanfordi doktorant, Sergey Brin. Projekti algne nimi oli "BackRub".[10]

Otsingumootor[muuda | muuda lähteteksti]

Leidmaks lehekülje tähtsust, lõid Brin ja Page algoritmi PageRank ning leidsid, et selle abil saab luua olemasolevatest mitu korda parema otsingumootori. Page'i ühiselamutuba kasutati riistvara jaoks ning Brini toast tehti kontor ja programmeerimise keskus, kus nad testisid uut otsingumootorit veebis. Projekti kiire kasv põhjustas Stanfordi arvutiinfrastruktuurile probleeme.[11]

Brin ja Page kasutasid Page'i algelisi teadmisi HTMList ning seadsid üles lihtsa otsingulehekülje kasutajate jaoks. Nende otsingumootori populaarsuse kasv tõi kaasa vajaduse järjest rohkemate serverite järele. Augustis 1996 avalikustati Google'i esimene versioon.[10]

1998. aasta keskpaigaks tehti Google'is päevas juba 10 000 otsingut.[11]

Google[muuda | muuda lähteteksti]

Google aastal 1998
Next.svg Pikemalt artiklis Google

Aastal 1998 asutasid Brin ja Page ettevõtte Google Inc. Algne domeeninimi oli Googol, mis tuletati arvust gugol – see pidi tähendama meeletut infokogust, mida otsingumootor hakkab indekseerima. Pärast ettevõtte asutamist määras Page ennast selle tegevjuhiks ja Brini Google'i juhatuse esimeheks.[2]

Esialgse miljoni dollari suuruse laenuga kolisid nad 2000. aasta alguseks kontorisse Mountain View's Californias. Juuniks olid nad indekseerinud miljard internetiaadressi, olles selle aja suurim otsingumootor.[12]

Page keskendus otsingumootori võimalikult kiireks tegemisele. Samuti toetas ta Google'i avalehe lihtsana hoidmist, et otsingutulemused laaditaks kiiremini.[13]

Pärast survet investoritelt lahkus Page 2001. aastal tegevjuhi kohalt ning tegutses edasi toodete juhina.[2]

Page juhtis aastal 2005 Androidi omandamist 50 miljoni dollari eest. Page veetis palju aega Androidi tegevjuhi ja kaasasutaja Andy Rubiniga. Septembris 2008 ilmus turule esimene Androidi kasutav telefon G1 ning aastaks 2010 müüdi Androide esimest korda rohkem kui Apple'i mobiiltelefone. Varsti sai Androidist maailma populaarseim mobiilide operatsioonisüsteem.[2]

Aastal 2011 asus Page uuesti tööle Google'i tegevjuhina.[14] 2013. aastaks oli vähemalt 70 Google'i teenust suletud ning järelejäänute välimust ja sisu ühtlustati.[15]

Alphabet[muuda | muuda lähteteksti]

Alphabeti struktuur
Next.svg Pikemalt artiklis Alphabet Inc.

10. augustil 2015 teatas Page, et Google on restruktureeritud mitmeks uue valdusfirma Alphabet Inc. tütarettevõtteks. Page'ist sai Alphabeti tegevjuht ning Google'it hakkas juhtima Sundar Pichai. Page'i motivatsioon restruktureerimiseks oli muuta Google selgemaks ja lihtsamini jälgitavaks ning paremini juhtida Google'iga vähe seotud firmasid.[16][17]

Page lahkus Alphabeti juhi ametikohalt 2019. aasta detsembris, kuid jätkab tööd Alphabeti juhatuses.[5]

Muud tegevused[muuda | muuda lähteteksti]

Page on investor Tesla Motorsis.[18] Ta on investeerinud taastuvenergiasse. Samuti on ta huvitatud intelligentsete süsteemide sotsiaalsest ja majanduslikust mõjust ning sellest, kuidas arenenud digitaalseid tehnoloogiaid saaks kasutada töönädala lühendamiseks, inimeste vajaduste rahuldamiseks ja tehnoloogilise tööpuuduse leevendamiseks.[19]

Eraelu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2007 abiellus Page Lucinda Southworthiga. Southworth on teadlase ja modelli Carrie Southworthi õde. Neil on kaks last (sündinud 2009. ja 2011. aastal).[20]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Larry Page (1999). "Lawrence or Larry Page's Page". Stanford Web Site. Vaadatud 18.05.2010.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Nicholas Carlson (24.04.2014). "The Untold Story Of Larry Page's Incredible Comeback". Business Insider. Business Insider, Inc. Vaadatud 2.02.2015.
  3. Google just announced a massive overhaul of its business structure
  4. The Story of Sergey Brin
  5. 5,0 5,1 "Larry Page". Britannica. Vaadatud 21.06.2022.
  6. "Larry Page Biography | Net Worth, Education, House, Cars". BiographyLabs. 21.06.2022.[alaline kõdulink]
  7. 7,0 7,1 Scott, Virginia. Google: Corporations That Changed the World, Greenwood Publishing Group, 2008.
  8. Lowe, Janet, Google speaks: secrets of the world's greatest billionaire entrepreneurs, Sergey Brin and Larry Page, John Wiley & Sons, 2009
  9. "The best advice I ever got". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2015. Vaadatud 9. jaanuaril 2016.
  10. 10,0 10,1 10,2 The Birth of Google
  11. 11,0 11,1 Enlightenment man
  12. Google Launches World’s Largest Search Engine
  13. How music education influenced Google CEO Larry Page
  14. Google's Page to Replace Schmidt as CEO
  15. A second spring of cleaning
  16. G is for Google
  17. A New Company Called Alphabet Now Owns Google
  18. "SiliconBeat: Tesla Motors, new electric sportscar company, raises $40M from Google guys, others". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. aprill 2007. Vaadatud 9. jaanuaril 2016.
  19. Fireside chat with Google co-founders, Larry Page and Sergey Brin with Vinod Khosla
  20. Larry Page Fast Facts
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "bmRjg" ei kasutata eelnevas tekstis.