Gugol

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Gugol (inglise keeles googol) on arv 10100 ehk number 1, millele järgneb sada nulli:

10 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000.

Ingliskeelse sõna googol mõtles välja Milton Sirotta (1911–1981), kes oli Ameerika matemaatiku Edward Kasneri vennapoeg. Kasner tutvustas seda mõistet oma raamatus "Mathematics and the Imagination"[1] (1940).

Matemaatikas ei oma gugol erilist tähtsust, kuid sellest on abi väga suurte arvsuuruste võrdlemisel, näiteks nähtava universumi subatomaarsete osakeste arvuna või võimalike erinevate malemänguvariantide arv. Edward Kasner kasutas gugolit, et näidata erinevust kujuteldamatult suure arvu ja lõpmatuse vahel ja selles rollis kasutatakse seda mõnikord matemaatika õpetamisel.

Mõistet "gugol" laiendab veelgi arv googolpleks, mille väärtus on kümme astmes gugol ehk saja nulli asemel järgneb arvule 1 hoopis gugol nulli.

Sõna kasutusnäiteid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Gugol oli õige vastus miljoninaelasele küsimusele "Kuidas nimetatakse arvu üks, millele järgneb sada nulli?" Briti telemängus "Kes tahab saada miljonäriks?", kui major Charles Ingram üritas 10. septembril 2001 mängus pettust teha. Ülejäänud vastusevariandid olid "megatron", "gigabit" ja "nanomool".[2]
  • Firmanimi Google on sõna googol väärkirjutus, nagu mainib David A. Vise raamatus "The Google Story".[3]
  • Filmis "Tagasi tulevikku 3" mainib Emmet Brown, et ta armastatu Clara on "üks googolpleksist".
  • Joonissarjas "Simpsonid" on Springfieldi suurel kinol nimi googolplex.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Edward Kasner, James R. Newman. Mathematics and the Imagination, 1940, Simon and Schuster, New York. ISBN 0-486-41703-4
  2. Kopli, Kaivo (15. marts 2003). "Kuidas saada miljonäriks?". Eesti Päevaleht. Vaadatud 19.02.2011. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  3. Vise, David A. The Google story, 2005, Delacorte Press. ISBN 0-553-80457-X

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]