Veelikse mõis

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Halliste kihelkonna rüütlimõisast; Saarde kihelkonna karjamõisa kohta vaata Veelikse mõis (Saarde)

Veelikse (Felix) rüütlimõis
Veelikse mõis - juuni 2021

Veelikse mõis (saksa keeles Felix) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Viljandi maakonna Mulgi valla territooriumile.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teated Veelikse mõisa kohta pärinevad 1542. aastast, mil see kuulus Hartwig Platele (pärast aadliseisusse tõstmist Plater).

Mõisate taasriigistamise (Suure reduktsioon) ajal 17. sajandi lõpus oli Veelikse omanik Carl Detlof von Plater.

Mõis tagastati Põhjasõja järel Plateritele ning 1727. aastal müüdi see 2316 taalri eest parun Moritz von Possele.

Tema pojale, parun Eberhard Gustav von Possele pärandus mõis edasi 1765. aastal, kuid uus omanik suri juba samal aastal.

Seejärel sai Veelikse enda valdusse Moritz von Posse vennapoeg parun Carl Magnus von Posse.

Viimase järeltulija parun Georg von Posse müüs mõisa 1794. aastal 55 000 rubla eest oma tütrele Mariale ning tema abikaasale Christer von Rennenkampffile. Bienenstammi andmetel allus sellele koos Laatre mõisaga 1816. aastal 443 mees- ning 458 naishinge.[1]

1840. aastatel läks Veelikse abielu kaudu parun Carl Georg von Ungern-Sternbergile, kes müüs selle 1855. aastal 145 500 rubla eest kreisisaadik Georg Philipp von Strykile.

Tema pojale Paul Andreas Leonhard von Strykile pärandus mõis 1863. aastal.

Veelikse (ka Taagepera mõisa) viimane võõrandamiseelne omanik oli Hugo von Stryk.

Veelikse mõisa vesiveski ja Veelikse paisjärv aastal 2005

Kuni lastepäevakodu avamiseni 1962. aastal tegutses majas Kamara sovhoosi Veelikse osakonna kontor.

1962. aasta märtsis avati endises Veelikse mõisa häärberis Kamara sovhoosi lastepäevakodu, mis tegutses selles majas kuni detsembri lõpuni 1985. aastal. Lasteaed kolis uue ja suurema hoone valmimise järel Kamara sovhoosi keskasulasse endise Kamara talu maadele.

Alates 1990. aastate algusest on maja eravalduses ning kasutatakse eramajana.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 243.
  • Viljandimaa mõisad ja mõisnikud / Alo Särg [Tallinn] : Argo, 2007 lk 116.
  • Abja aastad ja inimesed : Abja vald. Ajalugu, mälestused, tänapäev / Aksel Tiideberg Abja : Abja Vallavalitsus, 2007 lk 200 - 202

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]